See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]

Terminoloogia

muuda

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "Terminologia Histologica" ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse "Terminologia Anatomica".

Ülesanded

muuda

Luuüdis toimub peamine hematopoees: erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad lümfotsüüdid lümfoidorganites).[3]

Kasvamise ajal on ülekaalus aktiivne ehk punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra), millest 4.–5. eluaastaks on osa muutunud rasvastunud ehk kollaseks luuüdiks (ladina keeles medúlla óssium fláva).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt lameluude punases luuüdis, näiteks koljuluudes, lülisamba lülides, puusaluudes, abaluudes, rinnakuluus, roietes. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse ehk kollase luuüdiga.[6][5]

Luuüdi strooma ehk toes koosneb suures osas kollasest luuüdist.

Histoloogia

muuda

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte, mis tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[5] Punases luuüdis asuvad osteogeensed rakud komplekteerivad uut luukudet.[2]

Luuüdi rakkude hulka kuuluvad hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb retikulaarsest sidekoest. Stroomas leidub lisaks retikulaarrakkudele ka muud tüüpi rakke: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.[7]

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
  2. 2,0 2,1 Roosalu, 2010
  3. Nienstedt jt., 2011
  4. Nienstedt et al 2011
  5. 5,0 5,1 5,2 Lepp, 2013
  6. Normaalne veri ja luuüdi
  7. Marina Aunapuu (2016). Veterinaarhistoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 278–279.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda