Seesamiõli, mida pressitakse seesamiseemnetest, on kahte põhitüüpi.

Seesamiõli
  • Esimene on heleda värvuse ja kerge aroomiga ning hõrgu pähklit meenutavat maitsenüanssi.
  • Teine, tumedam aasiapärane seesamiõli on märgatavalt tugevama maitse ja lõhnaga.

Kasutamine

muuda

Heledat seesamiõli sobib kasutada väga erinevate roogade valmistamisel alates salatikastmetest ja lõpetades praadimisega. Tumedam ja raskem seesamiõli leiab aga kasutust teatud aasiapäraste roogade maitsestamisel.

Seesamiõli on eriti populaarne India köögis, kuid tarvitatakse seda pea kõikjah idamaades.

Seesamiõli suitsemispunkt on 215° C, mis teeb sellest suurepärase praadimisõli.

Tervislik toitumine

muuda

Seesamiõlis on palju polüküllastunud rasvhappeid, olles nende sisalduselt saflooriõli, sojaõli ja maisiõli järel neljandal kohal.

Suurimad tootjad ja toiteväärtus

muuda
Suurimad tootjad 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Myanmar 216 135 24,7
  Hiina 193 492 22,1
  India 100 500 11,5
  Sudaan 63 400 7,2
  Jaapan 43 640 5,0
  Türgi 32 712 3,7
  Uganda 25 800 2,9
  Lõuna-Korea 24 079 2,8
  Saudi Araabia 14 811 1,7
  Iraan 12 785 1,5
Maailm kokku 875 227 100
Toiteväärtus[2]
Koostisosa Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kalorsus 884 kcal
Lipiidid 100 g
Küllastunud rasvhapped 14,2 g
Monoküllastumata rasvhapped 39,7 g
Polüküllastumata rasvhapped 41,7 g
Fütosteroolid 865 mg
E-vitamiin 1,40 mg
K-vitamiin 13,6 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Viited

muuda
  1. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 11.01.2011.
  2. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.01.2011.