Apollinari Vasnetsov, "Uurali mets" (1891)

Proosa

muuda
  • – Me oleme Uuralitest üle saanud, – Ema on elevil.
– Me oleme Euroopas, Laura, – Isa on uhke.
Laurale on need võõrad ja tühipaljad sõnad! Mingisugused Uuralid, mingi Euroopa. Nagu see Moskvagi, mingi Moskva kuskil.
Laurale jäävad paljud sõnad vaid kolksudeks. Sõnad, mis on ainult väljast, aga seest ei ole. Sõna, millel on sise­mus, millel on maitse ja lõhn, sõna, millel on värv ja täie­likkus, selline sõna on Laura jaoks Lätimaa.
  • Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 36
 
Vikipeedias leidub artikkel