At Japoonsk Skraft as en saamlang faan ünlik skraftsüsteemen. At jaft Kanji, Kana an Rōmaji.

At Kanji (japoonsk 漢字) komt faan't sjineesk skraft uf.

Yamada (山田) Tarō (太郎) – Nööm faan en persuun uun Kanji.

At Kana komt uun tau furmen föör:

Hiragana skraft.

Hat komt faan't ual Man’yōgana uf.

Katakana skraft.

Rōmaji

Bewerke

At Rōmaji (japoonsk ローマ字) as en latiinsk skraft.

50 tuuner toofel
K. Rōmaji Amskriiwang
(Hepburn süsteem)
Hiragana Katakana
a i u e o
K ka ki ku ke ko
S sa shi su se so
T ta chi tsu te to
N na ni nu ne no
H ha hi fu he ho
M ma mi mu me mo
Y ya yu yo
R ra ri ru re ro
W wa (w)i (w)e (w)o () () () ()
Ń n

Taalen

Bewerke

Taalen wurd eder mä Kanji of uk mä araabisk taalen skrewen.

Aal a skraften kem uun a ualdai mäenööder föör.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Japoonsk skraft – Saamlang faan bilen of filmer

  Wikibooks: Japoonsk (sjiisk)