Kromosoomistik

Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas^[1].

Õpetust kromosoomistikust nimetatakse karüoloogiaks.

Kromosoomistik võib sisaldada erineva arvu liigiomaseid kromosoomikomplekte – näiteks ühekordne (haploidsus), kahekordne (diploidsus) või rohkemakordne (polüploidsus)^[1].

Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY. Inimahvidel on 48 kromosoomi.

Karüogrammis (kromosoomistiku pilt) on kromosoomid korrastatud kujul (kromosoomid on paarides ja ritta seatud suuruse järgi). Kromosoomistiku värvimise põhjal eristatakse klassikalist karüogrammi ja spektraalset karüogrammi (SKY tehnika).

Kromosoomid avastas šveitsi botaanik Karl Wilhelm von Nägeli 1842 taimerakkudes. Loomadel, täpsemalt salamandril kirjeldas kromosoome esimest korda mitoosi avastaja, saksa bioloog Walther Flemming 1882. Termini "kromosoom" leiutas saksa anatoom Heinrich Wilhelm Waldeyer 1888. 20. sajandi alguses võeti omaks, et kromosoomid on geenide kandjad.

• Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend