Mine sisu juurde

Jäähoki

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Jäähokimängija)

Jäähoki on võistkondlik sportmäng, milles uiskudel jääväljakul liikuvat kaks võistkonda püüavad spetsiaalseid keppe kasutades kummist litrit vastase väravasse toimetada. Väravavahtide roll on oma väravate kaitsmine.

Võistkonnas on kuni 22 mängijat. Väljakul on üldjuhul 6 mängijat kummastki võistkonnast, kellest üks on väravavaht. Mängijaid võib kogu aeg vahetada. Mängu ajal reegleid rikkunud mängijat võib kohtunik mängust karistuseks ajutiselt eemaldada. Karistused kestavad üldiselt 2-5 minutit.

Hokit mängitakse 3×20 minutit, kolmandike vahel on 15 minutit puhkeaega. Mäng peatatakse sageli, põhjuseks suluseis, lahtivisked, vigastused, karistusvisked jms. Kui võistkond mängibki vähemuses, peab tal olema jääl vähemalt 4 mängijat (väravavaht ja 3 väljakumängijat). Kui mäng lõpeb viigilise tulemusega, võidakse olenevalt võistlusjuhendist määrata 5- kuni 20-minutiline lisaaeg, mille ajaks jääb väljakule 5 mängijat koos väravavahiga, kuid mäng võib lõppeda ka viigiga. NHL-i mängudes viiki ei tunnistata, seal kestab 5-minutiline lisaaeg esimese väravani. Juhul kui kohtumine on viieminutilise mängu järel ikka viigis, visatakse karistusviskeid. NHL-i play-offide ajal kestab lisaaeg kuni 20 minutit. Kui selle aja jooksul võitjat ei selgu (väravat ei visata), mängitakse uus 20-minutiline lisaaeg, kuni otsustav värav visatakse.

Jäähoki on kõige populaarsem Kanadas, kus see on rahvusspordiala, samuti on see populaarne veel Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Venemaal ja USA-s.

Ülemaailmset jäähokialast tegevust juhib alates 1908. aastast Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon (IIHF). Rahvusvahelise Jäähokiföderatsioonil on 2022. aasta seisuga 82 liikmesriiki.

Jäähoki juured ulatuvad Kanadasse 1853. aastasse, mil peeti esimene jäähokivõistlus. Esimesed võistlusmäärused koostasid 1879 Montréalis McGilli Ülikoolis üliõpilased W. F. Robertson ja R. F. Smith.

1894 võisteldi Põhja-Ameerikas esimest korda Stanley karikale (algselt Dominion Hockey Challenge Cup). Hiljem sai sellest elukutseliste ihaldatuim rändkarikas.

Euroopasse jõudis jäähoki 1900. aastatel.

1908 loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon IIHF (International Ice Hockey Federation). 1920 ühinesid sellega ka Kanada ja USA.

1910. aastal toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis. Võitis Inglismaa. Hiljem on IIHF arvestanud neid maailmameistrivõistlustena, ehkki 1914. aastani osalesid ainult Euroopa riigid.

1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähokiliiga (National Hockey League, NHL).

Esimest korda oli jäähoki olümpiaala Antwerpeni 1920. aasta suveolümpiamängudel. Võitis Kanada. Jäähoki on olnud kavas kõikidel taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Aastatel 1920–1968 toimunud olümpiamängude jäähokivõistlusi loetakse ka maailmameistrivõistlusteks. Meeste seas on jäähokis olnud kõige edukam riik Kanada üheksa kullaga (kaasa arvatud 1920. aasta olümpiavõit), järgneb seitsme kullaga Nõukogude Liit. Kahel korral on olümpiavõitjaks tulnud Rootsi ja USA ning ühel korral Soome, Suurbritannia, Tšehhi, SRÜ ja Venemaa olümpiasportlaste võistkond. 2006. aastal sai Rootsi jäähokimeeskond esimeseks, kes on tulnud samal aastal nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks.

1930. aastal toimusid esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused jäähokis.

1990. aastal toimusid Kanadas Ottawas esimesed naiste maailmameistrivõistlused jäähokis. 2003. aastal jäi Hiinas toimuma pidanud MM SARS-i tõttu ära. Seni on kõik maailmameistritiitlid võitnud ainult Kanada naiskond või naiskond. Esimest korda toimusid olümpiamängudel naiste jäähokivõistlused Naganos 1998. aastal. VõitisUSA naiskond. Alates 2002. aasta mängudest on võidutsenud ainult Kanada naiskond.

Jäähoki Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis mängiti varem põhiliselt jääpalli, aga alates 1933. aastast mindi üle jäähokile, mis ei vajanud nii suurt väljakut ega nii palju mängijaid. Eesti Talvespordi Liidu koosseisus moodustati hokitoimkond. Eesti NSV-s toimus tegevus Eesti NSV Jäähokiföderatsioonina.

Eesti Jäähokiföderatsiooni tegevus taastati Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglasena 28. detsembril 1990. Üldkoosoleku otsusega muudeti 17. augustil 2001 nime. Uus nimi on Eesti Jäähoki Liit. Rahvusvahelises Jäähokiföderatsioonis taastati liikmesus 7. mail 1992.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]