14. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | |||
| 2024 | ||||||
14. veebruar on Gregoriuse kalendri 45. päev. Juliuse kalendri järgi 1. veebruar (1901–2100).
Sündmused
muuda- 1911 – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 2-kuulised põllutöökursused.[1]
- 1918 – üleminek vanalt kalendrilt uuele: 1. veebruar loeti 14. veebruariks.
- 1928 – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruaril) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19.[2]
- 1932 – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda.[2]
- 1933 – Riigikogus otsustati, et enne vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletust pannakse rahvahääletusele parlamendikomisjoni koostatud põhiseaduse eelnõu.
- 1940 – Lätis Siguldas lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus suusaaladel, mille lätlased võitsid 43,5:29,5.[2]
- 1944 – Teine maailmasõda Eestis. Balti laevastiku dessant, mis pidi Narvat kaitsvad sakslased ümber piirama, maabus Merikülas. Teel Auveresse sattusid dessantväed sakslaste suurtükiväe tule alla ning dessant hävitati.
- 1944 – Teine maailmasõda Eestis. Punaarmee ületas Lämmijärve Mehikoorma-Meerapalu rajoonis[küsitav] ning ohustas Tartut. Major Harald Riipalu pataljon 20. Eesti diviisist saadeti olukorda Peipsi ääres normaliseeruma.
- 1988 – Harju rajoonis Paunkülas ründas marutaudis hunt ühes majapidamises koera ja seejärel koerale appi läinud perenaist. Perenaise pojal õnnetus kirvega kiskja rünnak tõrjuda ja teda raskelt haavata. Kohale saabus kohaliku jahisektsiooni esimees, kes metslooma maha laskis.[3]
- 1991 – Eesti Komitee tunnistas Eesti-Vene lepingu, mis sõlmiti 12. jaanuaril, õigustühiseks.
- 1992 – Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu.
- 1994 – Rootsi migratsiooniamet ei rahuldanud Lä��nemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii endise ülema Jaak Mosina asüülitaotlust.
Maailmas
muuda- 1009 – Quedlinburgi kloostri annaalides mainiti esimest korda Leedut.
- 1076 – paavst Gregorius VII avas kirikukogu, kus pandi kirikuvande alla keiser Heinrich IV.
- 1349 – Strasbourgi pogromm: Euroopas möllanud katkupandeemia käigus hukati Strasbourgis enam kui 2000 juuti.
- 1663 – Prantsusmaa kuulutas Kanada oma provintsiks.
- 1747 – Pariisis avati maailma esimene tehnikakõrgkool École des Ponts ParisTech.
- 1779 – Hawaii saare pärismaalased tapsid James Cooki.
- 1804 – Karaðorðe juhtimisel puhkes Esimene Serbia ülestõus türklaste vastu.
- 1836 – Peterburi Lehmanni tsirkuse tulekahjus hukkus 800 inimest.
- 1859 – Oregonist sai Ameerika Ühendriikide 33. osariik.
- 1876 – Alexander Graham Bell registreeris Ameerika Ühendriikides taotluse telefoni patendi saamiseks.
- 1879 – pärast seda, kui Boliivia oli jaanuaris natsionaliseerinud Tšiili ettevõtete salpeetrikaevandused, vallutasid Tšiili väed Boliivia sadamalinna Antofagasta. Puhkes Salpeetrisõda.
- 1908 – võõrastemaja pidaja Robert Winterhalder avas Saksamaal Eisenbachis esimese suusalifti, seda käitati vesirattaga.
- 1912 – Arizonast sai Ameerika Ühendriikide 48. osariik
- 1918 – Venemaa Nõukogude Vabariigis (sealhulgas Eestis) mindi Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile.
- 1919 – tulevahetusega Biarozas algas Poola ja Nõukogude Venemaa vaheline sõda.
- 1924 – 1896. aastal asutatud Tabulating Machine Company nimetati ümber International Business Machines'iks, lühendatult IBM.
- 1929 – Chicagos tapeti seitse Bugs Morani jõugu liiget. Väidetavalt organiseeris selle valentinipäeva veretöö Al Capone.
- 1945 – Teine maailmasõda: USA lennuvägi pommitas Prahat. Hukkus 701 tsiviilisikut, vigastada sai 1184. 11 000 inimest kaotas eluaseme.[4]
- 1945 – Teine maailmasõda: Tšiili kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.[5]
- 1950 – Moskvas sõlmiti Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel sõpruse, liidu ja vastastikuse abistamise leping.
- 1952 – Oslos avati 1952. aasta taliolümpiamängud.[6]
- 1967 – Mehhikos sõlmitud Tlatelolco lepinguga kuulutati Kariibi mere regioon ja Ladina-Ameerika tuumarelvavabaks alaks. Viimase riigina ratifitseeris lepingu Kuuba 2002. aastal.
- 1989 – Iraani usujuht ajatolla Rūḩollāh Khomeynī andis välja kirjanik Salman Rushdie tapmist nõudva fatwā.
- 1994 – Venemaal hukati üle 50 inimese tapnud Andrei Tšikatilo ("Rostovi Rappija").
- 2005 – endised PayPali töötajad Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim asutasid videote portaali YouTube.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 14. veebruaril
- 1404 – Leon Battista Alberti, itaalia humanist ja arhitekt
- 1813 – Aleksandr Dargomõžski, vene helilooja
- 1869 – Charles Wilson, inglise füüsik, Nobeli auhind 1927
- 1913 – Jimmy Hoffa, USA ametiühingujuht
- 1917 – Herbert Hauptman, USA biokeemik, Nobeli auhind 1985
- 1921 – Robert Vaidlo, eesti lastekirjanik ja ajakirjanik
- 1926 – Carmen Franco y Polo, hertsoginna Franco
- 1927 – Lois Maxwell, kanada näitleja
- 1945 – Hans Adam II, Liechtensteini vürst
- 1949 – Olavi Pihlamägi, eesti raadioajakirjanik
- 1968 – Jules Asner, ameerika modell
- 1971 – Karmel Eikner, eesti ajakirjanik
- 1971 – Erkki Luuk, eesti kirjanik
- 1976 – Jens Arne Svartedal, norra murdmaasuusataja
- 1979 – Marko Aleksejev, eesti kõrgushüppaja
- 1982 – Andrei Jämsä, eesti sõudja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 14. veebruaril
- 270 – püha Valentinus (hukati)
- 1400 – Richard II, Inglismaa kuningas
- 1779 – James Cook, Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja
- 1831 – Vincente Guerrero, Mehhiko revolutsioonikangelane
- 1943 – David Hilbert, saksa matemaatik
- 1991 – Vello Viisimaa, eesti näitleja
- 1994 – Andrei Tšikatilo, vene sarimõrvar (hukati)
- 1998 – Heiko Sööt, eesti näitleja
- 2003 – Dolly, lammas, esimene kloonitud imetaja
- 2004 – Marco Pantani, itaalia rattur
- 2010 – Linnart Mäll, Eesti ajaloolane, orientalist ja poliitik
- 2021 – Carlos Menem, Argentina poliitik
Pühad
muuda- Valentinipäev
- ...
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Ilmar Rootsi. Tuli susi soovikusta. Tallinn, 2005, lk. 136-137
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2013. Vaadatud 27. jaanuar 2015.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=14.2.1945
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/oslo-1952