1958

Sündinud 1958 • Surnud 1958 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1954 | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | 1960 | 1961 | 1962 | ► | ►►

1958. aasta (MCMLVIII) oli 20. sajandi 58. aasta.

Sündmused maailmas

Aprill

...

Mai

1. mai – jõustus Põhjamaade passiliidu leping, mis nägi ette välismaalaste passikontrolli kaotamise Põhjamaade-vahelistel piiridel.
12. mai – asutati Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus (NORAD)

Juuni

16. juuni – hukati Imre Nagy ja teised mahasurutud Ungari ülestõusu juhid.

Juuli

29. juuli – asutati Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA.

August

...

September

12. september – Jack Kilby valmistas esimese integraallülituse.

Oktoober

1. oktoober – tööd alustas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA, mis lõpetas NACA tegevuse.
2. oktoober – Guinea iseseisvus ja eraldus Prantsusmaast.
9. oktoober – suri paavst Pius XII.

November

3. november – Jorge Alessandri vannutati Tšiili presidendiks.

Detsember

...

Sündmused Eestis

Jaanuar

3. jaanuar – ilmuma hakkas Spordileht^[1].
30. jaanuar – Vargamäel avati Tammsaare muuseum^[2].
Jaanuaris hakkas taas ilmuma ajakiri Eesti Loodus^[2].

Veebruar

Veebruaris hakkas ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus^[2].

Märts

Aprill

Mai

Mais toimus Eesti NSV kultuuritöötajate I kongress^[2]. Ilmuma hakkas ajakiri Kultuur ja Elu^[2].

Juuni

14. juuni – Mahtra sõja 100. aastapäeva puhul avati Mahtra Talurahvamuuseum^[2].

Juuli

1. juuli – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks^[2]. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte^[2].
Korraldati esimene Muhu väina regatt.

August

September

2.–9. september – Ülenurmel toimusid teised Eesti NSV meistrivõistlused langevarjuhüppes, osalesid 32 meest, 6 naist ja An-2. Võitsid Milvi Saar ja Tõnis Kallejärv.

Oktoober

November

Detsember

20. detsember – tegevust alustas Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjon^[2].

Aasta jooksul toimus kolhoosides igakuisele rahapalgale üleminek, mille tagajärjel paranes kolhoosnike materiaalne seis ja suurenes huvi ühistootmise vastu^[2].
Loodi esimene sõjajärgne rahvaülikool.^[2]
Asutati Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut.^[2]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1958

5. jaanuar – Pekka Simojoki, soome laululooja
7. jaanuar – Rosa Liksom, soome kirjanik ja kunstnik
9. jaanuar – Mehmet Ali Ağca, türgi rahvuslane
15. jaanuar – Boris Tadić, Serbia poliitik
27. jaanuar – Kadri Mälk, eesti ehtekunstnik
7. veebruar – Matt Ridley, Briti zooloog ja teaduskirjanik
11. veebruar – Ahti Mänd, Eesti poliitik
13. veebruar – Pernilla August, rootsi näitleja
16. veebruar – Ice-T, USA räppar
1. märts – Nik Kershaw, Briti popmuusik
10. märts – Sharon Stone, USA filminäitleja
14. märts – Albert II, Monaco vürst
20. märts – Holly Hunter, USA näitleja
29. aprill – Michelle Pfeiffer, ameerika näitleja
7. juuni – Prince, USA popmuusik
30. juuni – Esa-Pekka Salonen, soome dirigent
8. juuli – Tsipi Livni, Iisraeli poliitik
30. juuli – Kate Bush, inglise laulja
16. august – Madonna, USA laulja
25. august – Tim Burton, USA filmirežissöör
25. august – Michael Jackson, USA laulja
30. august – Anna Politkovskaja, vene ajakirjanik
10. oktoober – Tanya Tucker, USA laulja
20. oktoober – Viggo Mortensen, taani näitleja
22. september – Andrea Bocelli, itaalia laulja
28. september – Ülo Vihma, eesti näitleja
21. november – Jaan Kolberg, eesti filmilavastaja
22. november – Jamie Lee Curtis, USA näitleja
28. november – Doris Kareva, eesti luuletaja
30. november – Stacey Q, USA laulja ja näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1958

15. jaanuar – Jevgeni Švarts, näitekirjanik ja stsenarist
10. veebruar – Aleksander Klumberg, eesti kergejõustiklane
6. aprill – Vítězslav Nezval, tšehhi kirjanik
16. aprill – Rosalind Franklin, Briti loodusteadlane
7. mai – Mihkel Lüdig, eesti helilooja
29. mai – Juan Ramón Jiménez, hispaania kirjanik
13. juuni – Aleksander Pallo, Eesti diplomaat
15. juuli – Konstantin Allik, Eesti sõjaväelane
16. juuli – Imre Nagy, Ungari poliitik
22. juuli – Mihhail Zoštšenko, vene kirjanik
1. august – Eino Kaila, soome filosoof ja psühholoog
14. august – Frédéric Joliot-Curie, prantsuse füüsik
22. august – Roger Martin du Gard, prantsuse kirjanik
9. oktoober - Pius XII, Rooma paavst
11. oktoober – Johannes Becher, saksa kirjanik
24. oktoober – George Edward Moore, inglise filosoof
11. november – André Bazin, prantsuse filmikriitik
21. november – Boris Kumm, Eesti poliitik
20. detsember – Fjodor Gladkov, vene kirjanik
21. detsember – Lion Feuchtwanger, juudi päritolu saksakeelne kirjanik
25. september – John Broadus Watson, USA psühholoog
15. detsember – Wolfgang Pauli, Austria füüsik

Nobeli auhinnad

füüsika – Pavel Tšerenkov, Ilja Frank ja Igor Tamm
keemia – Frederick Sanger
meditsiin – George Wells Beadle, Edward Lawrie Tatum ja Joshua Lederberg
kirjandus – Boriss Pasternak
rahu – Georges Pire

Viited

↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 286–287

[ESBL-1] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 286–287

[1]