Narva raudteejaam

Narva raudteejaam on Eesti Vabariigi kõige idapoolsem raudteejaam, mis asub Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vaksali tänav 22.

Narva raudteejaam
Narva renoveeritud jaamahoone
Asukoht Eesti, Narva
Koordinaadid 59° 22′ 6,5″ N, 28° 11′ 56,7″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Avatud 1870
Kaart

Narva raudteejaamas on kaks perrooni pikkusega 400 m. 2014. aasta sügisel valmis uus 550 mm kõrgune täispikk raudteedevaheline ooteplatvorm.[1] Jaamas on 40 pööret ja 25 raudteed, millest 7 võimaldavad vastu võtta ronge pikkusega 1500 m. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Jaamahoone vaatega linna poolt

Jaamas on tänapäeval kokku 25,1 km rööbasteid ning see laiub kokku 28 hektaril. Narva raudteejaama läbilaskevõime on kuni 23 rongipaari ööpäevas.[2] Narva naaberjaam läänesuunal on Soldina raudteejaam, kus reisirongid alates 2012. aastast ei peatu. 2004. aastal alustas Eesti Raudtee Narva jaama rekonstrueerimist, millega seoses pikendati näiteks osasid jaamateid ja asendati senine turvangusüsteem täielikult uue digitaalse süsteemi vastu.[3]

Reisirongiliiklus

muuda

Narva raudteejaam on Tallinna–Narva rongiliini lõpp-peatus. Lisaks peatuvad piirikontrolliks Narva raudteejaamas ka Tallinna–Moskva reisirongid.

Päevas läbib jaama 5 rongi, sh 2 Ekspressreisi ja 3 kiirreisi.

Ajalugu

muuda
 
Purustatud Narva esimene II klassi jaamahoone, aprill 1919

Narva raudteejaam avati 1870. aastal seoses Balti raudtee (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Raudtee avati pidulikult 5. novembril 1870 (vana kalendri järgi 24. oktoobril), kui Narva jaamas (kahe kubermangu piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.

 
Eisenbahnhof Narva, 1876. aasta Narva linnaplaanil
 
Narva jaam ja puidust teine jaamahoone aastal 1937

Narva esimene, II klassi jaamahoone ehitati koos raudteeliiniga tüüpprojekti järgi. Puidust ehitis oli kivist keskosaga ja analoogne Rakvere jaamahoonega. Hoone purustati Eesti Vabadussõjas 1919. aastal.

 
Narva raudteejaamahoone 1996. aastal

Raudteejaama hoone

muuda

1922. aastal ehitati Narva uus puidust jaamahoone, mis hävis Teises maailmasõjas. Tänapäeval on kasutusel uusklassitsistlikus stiilis kivihoone, mis on raudteel reisijatele ühtlasi ka piiripunkt.[4] Viimase jaamahoone puhul torkab esile dekoratiivne paekasutus, mis kombineerituna krohvipinnaga on meie stalinistlikus arhitektuuris pigem erandlik ja mõjub küllaltki historitsismimaigulisena.[5] 2017. aastal võeti Narva raudteejaama peahoone[6] (koos Valga jaamahoonega) arvele kultuurimälestisena.[7]

Tänapäevaks on hoone renoveeritud. Narva raudteejaama peahoone on arhitektuurselt üks kõige väärtuslikumaid ja esinduslikumaid suuri stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahooneid Eestis. Hoone on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Jaamahoone on erandliku materjalikasutusega, kus dekoratiivset paekivi on kombineeritud krohvipinnaga.

Jaamahoonest linna pool (põhja pool) on väljak ja haljasalad, mida koos võib tinglikult nimetada jaama pargiks. Hoone mõlema otsa juures oleval kõrghaljastusega haljasalal paikneb purskkaev. Jaamahoonest umbes 80 meetrit idas raudtee ääres asetsevad väga lähestikku ehitatud kauba-pagasiladu ja kaubakontor, mille alumisel korrusel on garaažid.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda
Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Vaivara
 
Narva
  Jaanlinn (Ivangorod)