Polessk

lidn Venämas


Polessk (ven.: Поле́сск, saks.: Polessk, litv.: Labguva / Poleskas, pol'š.: Polessk / Labiawa; edel 1946. vot Labiau) om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Polesskan lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Polessk
Полесск
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 6,954 ristitud
Pind 11 km²
Polessk Полесск
Pämez' Jurii Krasnopörov
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−40 158-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Labagov vl 1249. Se sai lidnan oiktusid vn 1642 28. päiväl kezakud. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 23. päiväl vilukud. Udesnimitihe NSTÜ:n vägimehen Sergei Poleckii-polknikan muštoks i ümbärdajan mectahondan tagut.

Polessk om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton edheotandoil: kalakonservtegim i kaks' sagudentegint, mugažo kombisötken tegim radab.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Deim-jogen da kanalan hural randal (ven.: Дейма 37 km pitte, Pregolin oiged ratud hijam), koumes kilometras suvhe Baltijan meren Kuršan lahtespäi, koume metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kaliningradhasai om 46 km suvipäivlaskmha raudtel vai avtol. Lähembaine lidn om Gvardeisk 24 km suvhe orhal vai 28 km avtotedme. Polessk-päraudtestancijan sauvuz om sätud vl 1889, stancii radab Kaliningrad — Sovetsk-jonol elektrojonusiden i jüguiden täht.

Tobmuz

vajehta

Edeline municipaližen ühtnikan pämez' (deputatoiden nevondkundan ezimez') om Aleksei Museičuk (kezaku 2016 — reduku 2020).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 581 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest, vn 2021 — 6 926 ristitud. Kaik 7 041 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 600 eläjad vll 2002−2011 (7 681 rist. vl 2002).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,7 %, vaugedvenälaižed — 2,7 %, ukrainalaižed — 2,3 %, armenijalaižed — 1,2 %, litvalaižed — 1,0 %, saksalaižed — 0,8 %, totarlaižed — 0,5 %, čiganalaižed — 0,5 %, mordvinalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Kaiken Venäman Tihon-patriarhan jumalanpert'[1] om letud vodele 2007.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškol, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, lapsiden da norišton sportškol. Sauvondan da proftehnologijoiden kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, sen toine palakund sijadase Gur'jevsk-lidnas.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Polesskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sauvondan da proftehnologijoiden kolledžan sait (ptpt39.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk