Kvestor

Osa artiklitest teemal
Vana-Rooma poliitika ja valitsus
Perioodid
Kuningriik (753–509 eKr) Vabariik (509–27 eKr) Keisririik (27 eKr – pKr 476) Printsipaat (27 eKr – 285 pKr) Dominaat (285–476) Lääne-Rooma (395–476) Ida-Rooma (395–1453) Trapezundi keisririik (1204–1461) Kronoloogia
Rooma konstitutsioon
Kuningriigi konstitutsioon Vabariigi konstitutsioon Impeeriumi konstitutsioon Senat Komiitsid Magistraadid
Magistraadid
Konsul Preetor Kvestor Promagistraat Ediil Tribuun Tsensor Kuberner
Erimagistraadid
Diktaator Magister equitum Tribuni militum consulari potestate Rex Triumviri Decemviri
Tiitlid, ametid ja aunimetused
Keiser Legaat Dux Officium Prefekt Vicarius Vigintisexviri Liktor Magister militum Imperaator Princeps senatus Pontifex maximus Augustus Caesar Tetrarh
Õigus
Rooma õigus Ius Imperium Mos maiorum Auctoritas Rooma kodakondsus Cursus honorum Senatus consultum Senatus consultum ultimum
v r

Kvestor (ladina keeles quaestor) oli Vana-Rooma rahandusametnik.

Esialgu nimetasid kvestoreid konsulid. 447. aastast eKr valis neid rahvakoosolek. Algselt oli kvestoreid 2, alates 241 eKr 4, alates 267 eKr 8, Sulla ajal 20, Caesari ajal kuni 40. Linnakvestorid haldasid riigikassat, provintsikvestorid oma provintsi rahandust. Sulla ajast alates kuulusid kvestorid senatisse (senaatori madalaim aste). Keisririigi ajajärgul langes koos senatiga ka kvestorite tähtsus, sest riigi rahandust valitses põhiliselt keiser ratsanikuseisusest ametnikest koosneva haldusorgani kaudu. Tänapäeval nimetatakse mõnes riigis ülikooli kassat kvestuuriks.^[1]