Mine sisu juurde

Inkarnaat

Allikas: Vikipeedia
Kahvatum ihuvärv
Värvi koordinaadid
Hex kood #F8CFBD
sRGBB  (rgb) (248, 207, 189)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 17, 24, 0)
HSV       (h, s, v) (18°, 24%, 97%)
Allikas pourpre.com; convertingcolors.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Keskmine ihuvärv
Värvi koordinaadid
Hex kood #F8BEA4
sRGBB  (rgb) (248, 190, 164)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 23, 34, 0)
HSV       (h, s, v) (19°, 34%, 97%)
Allikas pourpre.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Tõmmum ihuvärv
Värvi koordinaadid
Hex kood #E4AB87
sRGBB  (rgb) (228, 171, 135)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 25, 41, 11)
HSV       (h, s, v) (23°, 41%, 89%)
Allikas pourpre.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]

Inkarnaat (ladina keeles incarnatus 'lihaks saanud'), eestikeelne vaste võiks olla ihuvärv, on maalikunstis kasutatav inimese ihu värvi toon[1][2]. Tavaliselt mõeldakse selle all heledat valkjas-kollakas-roosakat värvitooni, mis vastab europiidsest põhirassist inimese nahavärvile. Tavakeeles kasutatakse värvinimena omadussõna ihuvärvi (näiteks sukkade, pesu, kanga vms kohta)[3].

Heraldikas vastab ihuvärvile heraldiline tinktuur lihavärv.

Variatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ihuvärv võib tähendada tervet rida heleduse, küllastuse või värvitooni poolest erinevaid varjundeid olenevalt ajastust, kunstistiilist ja maalimistraditsioonist.

Juba Vana-Egiptuse ja antiikkunstis kujunes tavaks kujutada mehi tõmmuma nahaga kui naisi, sama kehtis renessanss- ja barokk-kunstis ja nii kuni 19. sajandi akademismini. Lapsi, aga ka taevalikke olendeid, kujutati jälle heledama ja roosakama nahaga kui tavalisi täiskasvanud inimesi[4].

Inkarnaat segatakse rohkest valgest ja väiksemast kogusest punasest värvist, millele toonimiseks lisatakse ookrit, sieenat või mõnd muud soojatoonilist värvipigmenti, aga võidakse lisada ka sinist või rohelist, mis muudavad ihutooni murtumaks ja tuhmimaks. Kuna inimihu pole kõigil pindadel sama värvusega (näiteks erineb nahavärv näol, kaelal ja kõrvalestal, või siis käsivarrel, peopesal ja küünarnukil), segatakse toonid vastavalt erinevad, aga nii, et need moodustavad ühtse terviku[4].

1821. aasta värviõpik "Werner's Nomenclature of Colours" paigutab ihuvärvi punaste hulka (Flesh Red) ja soovitab seda segada roosiroosast (Rose Red) ning tellispunasest koos natukese valgega[5]. Näidetena loodusest pakub ta välja lisaks inimnaha värvusele roosa lubjakivi ja barüüdi värvuse[6].

Loodusteadlastele ja linnuvaatlejatele määratud värviõpik, 1886. aastal ilmunud "A nomenclature of colors for naturalists..." õpetab ihuvärvi (Flesh-color) segama kinaverpunasest (Scarlet vermilion) ja valgest, tulemuseks on keskmise tugevusega soojatooniline roosa, lõheroosast mõnevõrra punakam ja roosiõie värvist tugevama ja soojema tooniga[7].

Ihuvärvis toodetakse ihupesu ja sukki, võimlemis- ja balletitrikoosid juhtudeks, kus need peavad kehal või muu riietuse all märkamatuks jääma.

Kuigi ihuvärvi on lihtne segada erinevatest põhivärvidest, turustatakse seda maalimisvärvina ka valmissegatuna (nimetuste Flesh tint ja Teinte chair all)[8]. Värvitoon on olemas Crayola värvikriitide komplektis, ent alates 1962. aastast uue nime Peach all, kuna eelmist nimetust hakati pidama tumedanahaliste jaoks solvavaks[9]. Selle nimemuutuse jälgedes kannab ihukarva veebivärv nime PeachPuff.