25. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | |||
| 2024 | ||||||
25. veebruar on Gregoriuse kalendri 56. päev. Juliuse kalendri järgi 12. veebruar (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1890 – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.[1]
- 1918 – Saksa okupatsioon Eestis: eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinna sisenenud Saksa väeosad.
- 1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale.[2]
- 1934 – Alma Ostra-Oinas esitas August Rei Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.
- 1939 – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.[2]
- 1939 – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.[2]
- 1940 – Elmar Paldra valiti Järva-Madise koguduse õpetajaks.
- 1949 – moodustati kaks uut maakonda. Ida-Virumaast eraldus Jõhvimaa ning Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa ühendati Jõgevamaaks. Tapa linnast sai Virumaa osa.
- 1951 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. Esinduskogu liikmeks valiti tagasi ka Jossif Stalin, kes ülemnõukogu töös kunagi ei osalenud.
- 1977 – alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suurematele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.
- 1987 – fosforiidisõda: Juhan Aare avalikustas telesaates "Panda" Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis.[3]
- 1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.[4]
- 1997 – korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi peaminister Tiit Vähi.
- 1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.
Maailmas
muuda- 138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast oma järeltulija ja troonipärija.
- 1570 – paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.
- 1634 – Egeris mõrvati väejuht Albrecht von Wallenstein.
- 1836 – Samuel Colt sai oma revolvri patendi.
- 1837 – Thomas Davenport sai patendi elektrimootorile.
- 1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse ja temast sai esimene mustanahaline Kongressi liige.
- 1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.
- 1901 – J. P. Morgan asutas pärast Andrew Carnegie teraseettevõtte ostu koos Elbert H. Garyga United States Steel Corporationi, millele kuulus asutamisaastal 2/3 USA teraseturust.
- 1921 – Gruusia pealinnas Thbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.
- 1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.
- 1932 – Adolf Hitler sai Saksa kodakondsuse.
- 1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Jamāl ‘Abd an-Nāşir.
- 1956 – NLKP 20. kongressil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse. Algas Hruštšovi sula.
- 1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tõttu riigist president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino, esimene naine sellel ametikohal.
- 1996 – Teodoro Obiang Nguema Mbasogo valiti 97,85% häältega kolmandat korda Ekvatoriaal-Guinea presidendiks. Opositsioon boikoteeris valimisi.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 25. veebruaril
- 1707 – Carlo Goldoni, itaalia dramaturg
- 1737 – August Wilhelm Hupel, baltisaksa publitsist ja keeleteadlane
- 1778 – José de San Martín, Argentina sõjaväelane ja vabadusvõitleja
- 1841 – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik
- 1842 – Karl May, saksa kirjanik
- 1861 – Rudolf Steiner, Austria filosoof
- 1871 – Lesja Ukrainka, ukraina kirjanik
- 1873 – Enrico Caruso, itaalia tenor
- 1877 – Norbert Jokl, albanoloog
- 1881 – Aleksei Rõkov, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1888 – John Foster Dulles, USA poliitik
- 1917 – Anthony Burgess, Briti kirjanik
- 1917 – Ilmar Tammelo, eesti õigusteadlane ja filosoof
- 1918 – Aarne Vinkel, eesti kirjandusteadlane
- 1926 – Raimond Kaugver, eesti kirjanik
- 1929 – Olaf-Mihkel Klaassen, eesti ajaloolane
- 1932 – Kiira Kahn, eesti ajakirjanik
- 1935 – Mart Mäger, eesti kirjandus- ja keeleteadlane
- 1941 – Hille Palm, eesti skulptor
- 1943 – George Harrison, inglise kitarrist ja laulja
- 1943 – Tiina Käesel, eesti metallikunstnik
- 1949 – Arvi Mägi, eesti näitleja ja lavastaja
- 1950 – Néstor Kirchner, Argentina poliitik
- 1950 – Jaak Tamm, Eesti poliitik ja omavalitsustegelane
- 1951 – Don Quarrie, Jamaica kergejõustiklane
- 1953 – José María Aznar, Hispaania poliitik
- 1957 – Martin Zobel, eesti geobotaanik ja taimeökoloog
- 1962 – Andres Ammas, Eesti ajakirjanik ja poliitik
- 1962 – Birgit Fischer, saksa aerutaja
- 1962 – Andres Siim, eesti arhitekt
- 1963 – Kaido Ole, eesti maalikunstnik
- 1970 – Sandor Liive, eesti majandustegelane
- 1972 – Jaak Mae, eesti murdmaasuusataja
- 1978 – Maian Kärmas, eesti helilooja ja laulja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 25. veebruaril
- 1553 – Hirate Masahide, Jaapani diplomaat
- 1558 – Austria Eleonore, Portugali ja Prantsusmaa kuninganna
- 1634 – Albrecht von Wallenstein, keisririigi väejuht ja poliitik
- 1682 – Alessandro Stradella, itaalia helilooja
- 1713 – Friedrich I, Preisimaa kuningas 1701–1713
- 1899 – Paul Julius von Reuter, saksa päritolu briti ajakirjanik, teadeteagentuuri Reuters asutaja
- 1906 – Anton Arenski, vene helilooja ja pianist
- 1912 – Guillaume IV, Luksemburgi suurhertsog 1905–1912
- 1917 – Paul Rubens, inglise muusikalihelilooja ja libretist
- 1950 – George Richards Minot, USA arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1934
- 1971 – Theodor Svedberg, rootsi keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1926
- 1983 – Tennessee Williams, USA näitekirjanik
- 1983 – Aleksander Prima, eesti aiandusspetsialist
- 1997 – Andrei Sinjavski (Abram Terts), vene kirjanik ja kirjandusteadlane
- 1999 – Glenn T. Seaborg, USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1951
- 2001 – Paul Huber, Šveitsi helilooja
- 2005 – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik
- 2013 – Heikki Siren, soome arhitekt
- 2020 – Dmitri Jazov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 2020 – Ḩusnī Mubārak, Egiptuse poliitik
Pühad
muuda- Katoliku kirikus püha Walburga ja püha Nazianzi Cesariuse mälestuspäev
- Õigeusu kirikus püha imetegija Aleksiuse mälestuspäev
- Kuveidi rahvuspüha
- Nõukogude okupatsiooni päev Gruusias
- Filipiinidel rahva võimu päev – Ferdinand Marcose kukutamise aastapäev (1986)
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 155
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2012. Vaadatud 16. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 443