28. veebruar
kuupäev
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | |||
| 2024 | ||||||
28. veebruar on Gregoriuse kalendri 59. päev. Juliuse kalendri järgi 15. veebruar (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1218 – väidetavalt algas 15. aprillini kestnud riialaste, liivlaste ja lätlaste retk Läänemaale, mille tulemusel lubasid sealsete kihelkondade vanemad vastu võtta ristiusu, tasuda iga-aastast hinnust ja anda pantvange.
- 1921 – Eesti tunnustas Läti iseseisvust de jure.[1]
- 1917 – Tallinna võimlemisõpetaja Anton Õunapuu moodustas Tallinna Kommertskoolis esimese rahvusliku skaudirühma.[2]
- 1921 – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit.
- 1925 – toimusid Eesti käsipallimeistrivõistlused[küsitav]: võrkpallis võitis meeskondadest Tallinna Sport.[3] ja naiskondadest Tallinna Flora.[4]
- 1924 – Prangli saarel tapeti vallavanem Jaan Einberg perekonnaga.[5]
- 1926 – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri distantsil esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.[4]
- 1926 – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).[4]
- 1928 – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia.[4]
- 1931 – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.[4]
- 1932 – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu).[4]
- 1934 – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0.[4]
- 1936 – Saulepi vald Läänemaal otsustas liituda Pärnumaaga.
- 1937 – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigis kolmes distantsis esikoha[4]
- 1938 – toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu asutamiskoosolek, esimeheks valiti Artur Keller.
- 1939 – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.[4]
- 1940 – Tallinnas astus kokku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku erakorraline kirikukogu.
- 1941 – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik allutati Moskva patriarhaadile.[6]
- 1994 – Tõraveres algas rahvusvaheline konverents energiavõsa kasvatamisest ja kasutamisest.
- 1995 – Eesti, Läti ja Leedu ekspertgrupid arutasid Riias Balti õhuruumi ühise vaatlus- ja kontrollsüsteemi loomist.
- 1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Andrus Veerpalu 50 km klassikastiilis sõidus hõbemedali.
- 2004 – Iraagis Bagdadis hukkus pommiplahvatuses Eesti jalaväerühma ESTPLA-8 kaitseväelane, 21-aastane nooremseersant Andres Nuiamäe. Temast sai esimene Eesti kaitseväe välismissioonidel hukkunud sõdur.
Maailmas
muuda- 509 e. Kr - Silva Arsia lahingus lõi Rooma tagasi kukutatud kuninga Tarquinius Superbuse väed
- 1700 – Rootsis võeti üleminekuperioodiks kasutusele niinimetatud Rootsi kalender, mis oli üks päev ees Juliuse kalendrist ja kümme päeva taga Gregoriuse kalendrist. Seda kasutati 1712. aastani.
- 1710 – Põhjasõda: Rootsi väed purustasid Lõuna-Rootsis Helsingborgi lähistel Taani armee.
- 1732 – Peterburis avati kadetikorpus – esimene maaväe õppeasutus Venemaal.
- 1784 – John Wesley registreeris metodisti kiriku.
- 1835 – Soomes ilmus Kalevala esmaväljaanne. ˇ
- 1850 – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku teine president ja mormoonide prohvet Brigham Young asutas University of Desereti, tänapäevase Utah' Ülikooli eelkäija.
- 1854 – Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi Riponi linnas asutati Vabariiklik Partei.
- 1871 – Prantsuse-Preisi sõda: Pariis kapituleerus preislastele.
- 1897 – Prantsuse koloniaalväed kukutasid Madagaskari viimase monarhistliku valitseja kuninganna Ranavalona III.
- 1921 – Venemaal Kroonlinnas algas 18. märtsini kestnud sõjaväelaste ülestõus bolševike vastu. Eestis tekitas ärevust Nõukogude Venemaa võimude väide, nagu toetaks Eesti valitsus ülestõusnuid.
- 1922 – Suurbritannia tunnustas Egiptuse iseseisvust.
- 1935 – Ameerika Ühendriikide keemik Wallace Carothers leiutas nailoni.
- 1945 – Teine maailmasõda: propagandaminister Joseph Goebbels tunnistas oma raadiokõnes, et Punaarmee talvise pealetungi tõttu on Saksamaa olukord tunduvalt halvenenud. Ta rõhutas aga, et ei ole kahtlust selles, et kaotatud alad varsti tagasi vallutatakse.[7]
- 1945 – Teine maailmasõda: Saudi Araabia kuulutas Saksamaale ja Jaapanile sõja.[8]
- 1947 – eelmisel päeval aset Taipeis leidnud tüli sigaretimüüja ja riigiametniku vahel puhkes ületaiwaniliseks ülestõusuks Hiina Vabariigi valitsuse vastu. Ülestõusus hukkus märtsi keskpaigaks üle 10 000 inimese.
- 1986 – Stockholmis mõrvati Rootsi peaminister Olof Palme.[9]
- 1990 – Nõukogude Liidus lubati talunikel maad osta-müüa ja pärandada. Sellega hakati Lenini 1917. aasta maadekreedil põhineva maareformi tingimusi lõdvendama.
- 1993 – Ameerika Ühendriikide Texase osariigis Wacos ründasid BATFi agendid sektijuhi David Koreshi peakorterit. Rünnak lõppes 4 agendi ja 5 sektiliikme surmaga ning 51 päeva kestnud piiramisega, mille lõpus suri veel 76 inimest.
- 1996 – Venemaast sai Euroopa Nõukogu liige.
- 2003 – Tšehhi Vabariigi presidendiks vannutati Václav Klaus.
- 2004 – üle miljoni inimese moodustas Taiwanil 500 km pikkuse inimketi, mälestamaks 1947. aasta 28. veebruari juhtumit.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 28. veebruaril
- 1533 – Michel de Montaigne, prantsuse kirjanik ja filosoof
- 1612 – John Pearson, inglise teoloog
- 1683 – René Antoine Ferchault de Réaumur, prantsuse teadlane
- 1704 – Louis Godin, prantsuse astronoom
- 1724 – George Townshend, Briti sõjaväelane, feldmarssal
- 1792 – Karl Ernst von Baer, baltisaksa loodusteadlane, embrüoloogia rajaja
- 1823 – Ernest Renan, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1833 – Alfred von Schlieffen, Saksa sõjaväelane, feldmarssal
- 1859 – Jakob Liiv, eesti luuletaja ja näitekirjanik
- 1878 �� Artur Kapp, eesti helilooja
- 1884 – Jaan Oks, eesti kirjanik ja kirjanduskriitik
- 1884 – Ants Piip, eesti õigusteadlane ja poliitik
- 1888 – Paul Burman, eesti maalikunstnik ja graafik
- 1890 – August Riismann, Eesti kommunistlik poliitik
- 1895 – Kallista Kann, eesti keeleteadlane
- 1896 – Philip Showalter Hench, USA arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1950
- 1900 – Arnold Sepp, eesti flötist ja dirigent
- 1901 – Linus Pauling, USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1954, Nobeli rahuauhinna laureaat 1962
- 1904 – Leida Mõttus, eesti näitleja
- 1905 – Karl Talpak, Eesti sõjaväelane
- 1906 – Benjamin "Bugsy" Siegel, USA gängster
- 1912 – Enno Lehis, eesti maalikunstnik
- 1916 – Svend Asmussen, taani džässviiuldaja
- 1922 – Juri Lotman, juudi päritolu vene-eesti semiootik ja kirjandusteadlane
- 1926 – Svetlana Allilujeva, gruusia-vene päritolu USA kirjanik, Jossif Stalini tütar
- 1930 – Leon N Cooper, USA füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1972
- 1932 – Don Francks, kanada näitleja ja muusik
- 1933 – Rein Taagepera, Eesti politoloog ja poliitik
- 1936 – Sulev Mäeväli, eesti arhitektuuriajaloolane
- 1939 – Daniel C. Tsui, hiina päritolu USA füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1998
- 1939 – Andrei Gerassimov, vene filmirežissöör
- 1940 – Vladislav Starkov, vene ajakirjanik
- 1942 – Brian Jones, briti muusik, ansambli The Rolling Stones liige
- 1945 – Bubba Smith, USA jalgpallur ja näitleja
- 1945 – Jevgeni Ginzburg, juudi päritolu vene filmirežissöör ja stsenarist
- 1946 – Robin Cook, Suurbritannia välisminister 1997–2001
- 1950 – Sirje Kriisa, eesti nahakunstnik
- 1954 – Madis Ligi, eesti ajakirjanik
- 1956 – Tommy Remengesau, Belau president aastast 2001
- 1957 – John Turturro, itaalia päritolu USA näitleja
- 1960 – Tiit Mae, Eesti poliitik
- 1969 – Robert Sean Leonard, USA näitleja
- 1971 – Sébastien Bourdais, Prantsusmaa Vormel 1-sõitja
- 1972 – Kristjan Kalkun, eesti spordiajakirjanik
- 1974 – Lea Liitmaa, eesti laulja
- 1976 – Kaido Külaots, eesti maletaja
- 1980 – Tayshaun Prince, USA korvpallur
- 1982 – Marion Melnik, eesti ja soome ooperilaulja (sopran)
- 1982 – Jelena Slessarenko, Venemaa kergejõustiklane
- 1982 – Natalia Vodianova, vene supermodell
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 28. veebruaril
- 509 e. Kr - Lucius Junius Brutus, Rooma vabariigi rajaja ja esimene konsul, Silva Arsia lahingus
- 509 e. Kr - Arruns Tarquinius, Rooma kuningapoeg, Silva Arsia lahingus, kahevõitluses Lucius Junius Brutusega
- 1525 – Cuauhtémoc, viimane Tenochtitláni valitseja 1520–1521
- 1535 – Wolter von Plettenberg, Liivimaa ordumeister 1494–1535
- 1616 – Mikołaj Krzysztof Radziwiłł, Leedu riigitegelane ja väejuht
- 1621 – Cosimo II de' Medici, Toscana suurhertsog 1609–1621
- 1648 – Christian IV, Taani ja Norra kuningas 1588–1648
- 1773 – Johann Matthias Harder, Pärnu kaupmees
- 1817 – Pietro Carlo Guglielmi, itaalia helilooja
- 1913 – Henry James, USA kirjanik
- 1925 – Friedrich Ebert, Saksamaa esimene riigipresident 1919–1925
- 1941 – Alfonso XIII, Hispaania kuningas 1886– 1931
- 1952 – Albert Forster, Saksa parteitegelane ja riigiametnik, Danzigi asehaldur 1939–1945
- 1985 – David Byron, briti muusik, ansambli Uriah Heep solist
- 1985 – Ray Ellington, briti laulja
- 1986 – Olof Palme, Rootsi peaminister 1969–1976 ja 1982–1986
- 1993 – Ishirō Honda, jaapani filmirežissöör
- 2004 – Daniel J. Boorstin, juudi päritolu USA ajaloolane ja Kongressi Raamatukogu direktor 1975–1987
- 2004 – Andres Nuiamäe, Eesti sõjaväelane
- 2007 – Olev Laanjärv, Eesti poliitik, siseminister 1990–1992 ja Riigikogu liige 2003–2007
- 2022 – Leonhard Lapin, eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja
- 2023 – Indrek Toome, Eesti NSV riigitegelane ja eesti ettevõtja
Pühad
muuda- Soomes Kalevala päev
- Katoliku kirikus püha Romanuse mälestuspäev
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I
- ↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015
- ↑ https://web.archive.org/web/20170918202046/http://www.volley.ee/voitjad-1925-2014 (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Päewaleht (14. oktoober 1925). "Prangli saare weretöölõpuwaatus riigikohtus". Päewaleht. Vaadatud 22. november 2021.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=28.2.1945
- ↑ http://chroniknet.de/extra/ereignisse/februar-1945/
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/february/28/newsid_2802000/2802181.stm
