Orenburg

Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti lidnuz da lidn. Vl 1744 se tegihe Orenburgan gubernijan pälidnaks.

Vozil 1938−1957 nimitihe lidnad Čkalov:aks tutaban lendajan oiktastuseks.

Orenburgan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan samine da sen ümbriradmine, mašinansauvomine (burauduzmašiništ, John Deere-maižanduztehnik, «Uralrentgen», radiatorad), sauvondmaterialad (raudbetontegesed, torved, kuivad sauvondsegoitused), sömtegimišt, orenburgan höunehpaikoiden da katusiden tehmine.

Lidn sijadase Ural-jogen molembil randoil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1432 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Sol'-Ileck 75 km suvhe raudtel vai avtol.

Klimat om ven kontinentaline kuivahk, teravan kontinentaližen klimatan röunal. Voden keskmäine lämuz om +5,3 C°, kezakun-elokun +20,3..+22,3 C°, tal'vkun-uhokun −9,5..−11,8 C°. Ekstremumad oma −43,2 C° (viluku) i +42 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +8,1 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +4,9 C°). Paneb sadegid 364 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus (41 mm), vähemba uhokus (22 mm). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 68 %.

Orenburg jagase kahteks ümbrikoks i nelläks administrativižeks rajonaks, kaik ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Leninan rajon da Keskuzrajon mülüdas Suviümbrikho. Pohjoine ümbrik mülütab Dzeržinskijan i Tegimištoližen rajonid. Kaik kümne žilod mülüdas Orenburgan lidnümbrikho lidnan ližaks, lidnümbrikon pind — 916,91 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Vladimir Il'jinih (uhoku 2020 — sügüz'ku 2021), Dmitrii Kulagin (tal'vku 2018 — tal'vku 2019), Jevgenii Arapov (reduku 2015 — reduku 2018). Ol'ga Berezneva radab lidnümbrikon Nevondkundan ezimehen vn 2016 kül'mkuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 548 331 ristitud, lidnümbrikon — 563 876 ristitud. Vl 2017 kaik 564 443 ristitud eliba lidnas i 579 677 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 572 188 eläjad vl 2020, no vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe 543 654 ristitud eliba lidnas.

Rahvahad (lidn, enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 81,1 %, totarlaižed — 7,6 %, kazahlaižed — 2,0 %, ukrainalaižed — 1,9 %, baškiralaižed — 1,1 %, armenijalaižed — 0,6 %, mordvinalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %.

Kaik om 73 keskškolad lidnas, niiden kesken kuz' gimnazijad (nomer 1..4, 7, 8) i kahesa liceid (nomer 1..7 i fiziž-matematine). Üläopendusen aluzkundad oma nell' universitetad, čomamahtoiden institut, hengeline seminarii, toižiden lidnoiden (Moskv, Samar, Jekaterinburg) universitetoiden i akademijoiden läz kümned filialad. Znamasine om Orenburgan valdkundaline universitet^[1] (alusenpanend 1955 kut Kuibiševan industrialižen institutan filial, nügüdläine nimi om vspäi 1996, 43 tuhad üläopenikoid), se mülütab 18 fakul'tetad i koume filialad (kaks' institutad da kolledž Buzulukas i Orskas).

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i kervačte Ural-joges päliči oma kundaližtransportaks lidnas. Vl 1876 raudte tuli lidnha, i Orenburg kändihe järedaks raudtesol'meks.

Rahvahidenkeskeine civiline Orenburg-Keskuzline-lendimport Jurii Gagarinan nimed^[2] (REN / ОНГ, 1 mln passažiroid vl 2021) sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Uzbekistanha, Tadžikistanha, Päivlaskmaižen Azijan lebutahoiže, mugažo Venäman järedoihe lidnoihe.

•  
  Lidnan administracijan sauvuz (2014)
•  
  Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2009 nägu
•  
  Istorine «Karavan-Sarai»-kompleks mečetinke, vn 2017 nägu
•  
  Orenburgan gazanümbriradai tegim vl 2011
•  
  Orenburgan valdkundaline universitet (2009)
•  
  Orenburgan agjan tedokirjišt N. Krupskajan nimed (2010)
•  
  Orenburgan agjan dramteatr M. Gor'kijan nimed (2007)
•  
  «Zvözdnii»-jäpert'kulu (2012, Tähthakaz)
•  
  Orenburg-lendimportan terminal vl 2010
•  
  Orenburg-päraudtestancijan sauvuz vl 2017

1. ↑ Orenburgan valdkundaližen universitetan sait (osu.ru). (ven.)
2. ↑ Orenburg-lendimportan sait (oren.aero). (ven.) (angl.)

• Municipaližen «Orenburg-lidn»-ühtnikan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (orenburg.ru). (ven.)