Mine sisu juurde

Al-Bīrūnī

Allikas: Vikipeedia

Abū ar-Rayḩān Muḩammad ibn Aḩmad al-Bīrūnī (973 Kath, Horezm1048 või pärast 1050. aastat Ghaznī) oli araabiakeelne pärsia matemaatik, astronoom, füüsik, kronoloog, geograaf ja kultuuriloolane, polühistor, üks islamimaailma tähtsamaid ja mitmekülgsemaid õpetlasi, maailma esimene võrdlev kultuuriuurija.

Ta kirjutas arvukalt traktaate matemaatikast, astronoomiast, füüsikast, botaanikast, geograafiast, üldisest geoloogiast, mineraloogiast, meditsiinist, etnograafiast, ajaloost, kronoloogiast ja kultuuriloost.

Ta sai teadusliku hariduse ja reisis palju. Aastal 1017 või 1018 viis sultan Maḩmūd-e Ghaznawī ta enda juurde Ghaznīsse, kuhu ta jäigi elama. Ta osales sõjakäigus Indiasse.

Ta õppis sanskriti keelt ning uuris India kultuuri ja religiooni, mida ta kirjeldas eelarvamusteta oma peateoses "India ajalugu". Ta tõlkis ka India raamatuid araabia keelde. Varakeskaja India ajaloo kohta on tähtis allikas tema traktaat "Indialastele kuuluvate mõistusele vastuvõetavate ja vastuvõtmatute õpetuste selgitus", mille jaoks ta kogus materjali sõjaretkedel Indiasse.

"Vanaaja rahvaste kronoloogias" kirjeldas ta üksikasjalikult araabia, pärsia, juudi, kreeka ja teisi kalendreid.

Ta valdas nii kreeka kui ka india astronoomiat. Tema traktaat "Astronoomia võti" ei ole säilinud, küll aga väike "Sissejuhatus astroloogiakunsti elementidesse", milles on populaarses vormis esitatud matemaatika ja astronoomia alused.

"Raamatus kõõlude leidmisest ringis" on originaalseid matemaatilisi meetodeid ja tõestusi. Ta taandas nurga trisektsiooni ja kuubi duplikatsiooni ülesande kuupvõrrandite lahendamisele.

Ta kaitses seisukohta, et Maa pöörleb ümber oma telje, ning arvutas Maa ümbermõõdu. Ta arvas, et Maa võib liikuda ümber Päikese.

Suures traktaadis matemaatilisest ja kirjeldavast geograafiast "Mas‘ūdi kanon" on muu hulgas esitatud geograafilise pikkuse määramise trigonomeetriline meetod, mis on lähedane tänapäeva geodeetilistele triangulatsioonimeetoditele.

Ta kirjutas mahuka teose Kesk-Aasia topograafiast. Muu hulgas uuris ta Amu-Darja jõesängi muutumist kauges minevikus.

Teoses "Mineraalide erikaalude leidmise reeglid" leidub tänapäevastele andmetele lähedasi andmeid.