Mine sisu juurde

Kööna vald

Allikas: Vikipeedia
Kööna vald

läti Ķoņu pagasts

Pindala: 88,3 km²
Elanikke: 564 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,4 in/km²
Keskus: Kööna
Kööna raamatukogu

Kööna vald (ka Ķoņi vald, läti keeles Ķoņu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ruhja linnaga ning Naukšēni, Loodi, Vilpulka ja Jeri vallaga, samuti ka Viljandimaa Mulgi vallaga.

Valla pindala on 88 km². 2010. aasta seisuga elas seal 764 inimest.[2] Valla keskus on Kööna küla, vallavanem on Ņina Krastiņa.[3]

Vald moodustati Kööna mõisa maadele aastal 1866. Aastal 1903 liideti sellega Dīķeri mõisa maadele moodustatud Dīķeri vald. Aastal 1935 oli valla pindala 57,6 km². 1945. aastal jagati vald Kööna ja Dīķeri külanõukoguks, ent aastal 1954 ühendati need taas. Aastal 1975 liideti külanõukoguga ka osa Ruhja linna aladest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Naukšēni piirkonda.

Vald jääb osalt Talava madalikule, osaliselt aga Sakala kõrgustikule. Valla kõrgeim koht on voor Kööna mägi (92,6 m).

Vallas voolab Ruhja jõgi. Looduslikud järved vallas puuduvad, küll on seal aga mitmed tiigid ja Kööna veski paisjärv. Valda jääb Murši rahn, mille pikkus on 5,2, laius 2,9 ja kõrgus 4 meetrit.[5] Maavaradest leidub seal turvast, liiva ja kruusa. Metsa all on 35,3% valla maadest.[6]

Looduskaitse all on Kalniņi pärn, endise Sinepesi pargi pärn, Kalnlungase pärn, endise Unguriņi pargi künnapuu, Dīķeri park, Maratase pärnad, Polbrenči kask, Kööna mõisa paju, Eriņi mõisapargi kask, Polbrenči vaher, Eriņi mõisapargi vaher, Vecglāznieki tamm ja Eriņi mõisapargi tammed. Arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid kasvab Dīķeri pargi lähistel.[7]

Muinsusmälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Regionaalse kaitse alused muinsusmälestised vallas on Eriņi mõisa häärber koos sealse vestibüüli trepikäsipuuga ja Kalēji muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Jurata linnamägi ja Tilikase muinaskalmed.[8]

Aastal 2011 elas vallas 651 lätlast, 18 venelast, 8 valgevenelast, 5 ukrainlast, 5 poolakat ja 2 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Tiikre mazciems 10 (2000)
Eriņi vidējciems 112 (2022)
Kööna mazciems 80 (2021)
Unguriņi mazciems 28 (2000)
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 21.06.2024.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. http://www.naukseni.lv/?lang=1&id=3
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Latvijas dabas pieminekļi
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 534 lk.
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.11 2024
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]