Kasutaja:Kuuskinen/liivakast
See on kasutaja Kuuskinen liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Hubble
[muuda | muuda lähteteksti]Päis
[muuda | muuda lähteteksti]Hubble'i kosmoseteleskoop (sageli ka HST või lihtsalt Hubble) on kosmoseteleskoop, mis viidi Maa-lähedasele orbiidile 1990. aastal on on endiselt töös.
See on üks suurimaid kosmoseteleskoope ning seda peetakse oluliseks uurimisseadmeks teadusele ja suhtluses avalikkusega. Hubble'i vaatlusobjektid valib välja Kosmoseteleskoobi Teadusinstituut, mis töötleb ka vaatlustulemusi. Teleskoobi igapäevast tööd juhib Goddardi kosmosekeskus. Teleskoop on nimetatud Ameerika Ühendriikide astronoomi Edwin Hubble'i auks.
Hubble'i kosmoseteleskoop on varustatud peegliga, mille diameeter on 2,4 meetrit ning viis selle teadusseadet vaatlevad kosmost ultraviolettkiirguse, nähtava valguse ja lähiinfrapuna lainealas. Kuna Hubble paikneb väljaspool Maa atmosfääri, on sel võimalik pildistada kõrgema resolutsiooniga fotosid, mille taustavalgus on nõrgem kui maapealsetel teleskoopidel. Hubble'i kosmoseteleskoop on pildistanud mitmed detailseimad fotod süvakosmosest ning mitmed selle vaatlused on viinud läbimurreteni astrofüüsikas, näiteks Universumi paisumise kiiruse tuvastamiseni.
Kosmoseteleskoobi idee avaldati esmalt 1923. aastal. Hubble'i rahastas ja ehitas 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA ning projekti panustas ka Euroopa Kosmoseagentuur. Kosmoseteleskoop pidi esmalt kosmosesse minema 1983. aastal, kuid projekti aeglustasid mitmed tehnilised probleemid, probleemid rahastusega ja 1986. aastal toimunud Challengeri katastroof. Hubble jõudis kosmosesse 1990. aastal, kuid kohe tekkis probleem selle peapeegliga, mida oli ehituse ajal valesti lihvitud. Probleemi parandas 1993. aastal toimunud teenindusmissioon STS-61.
Hubble on ainus kosmoseteleskoop, mis on projekteeritud selliselt, et seda saavad hooldada astronaudid. Kosmoseteleskoopi on külastanud viis teenindusmissiooni, mis on teleskoopi parandanud, uuendanud ja vanu süsteeme asendanud. Viimane teenindusmissioon külastas kosmoseteleskoopi 2009. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ettepannekud ja eelkäijad
[muuda | muuda lähteteksti]1923. aastal avaldas Saksa füüsik Hermann Oberth raamatu Die Rakete zu den Planetenräumen ("Rakett planeediruumi"), milles ta mainis kuidas oleks võimalik viia teleskoop Maa orbiidile, kasutades selleks raketti. 1946. aastal kirjeldas Ameerika Ühendriikide astronoom Lyman Spitzer kosmoseteleskoobi kaht peamist eelist maapealsete teleskoopide suhtes. Esiteks piiraks nurkeraldusvõimet (väikseim eraldusvõime, mille juures objekte saab selgelt eristada) pigem ainult difraktsioon, mitte atmosfääri turbulents, mis põhjustab tähtede vilkumist. Teiseks saaks kosmoseteleskoobiga jälgida infrapuna- ja ultraviolettvalgust, mida Maa atmosfäär tugevalt neelab.
Spitzer pühendas suure osa oma karjäärist kosmoseteleskoobi väljatöötamisele. 1962 esitas Rahvuslik Teaduste Akadeemia raporti, mis soovitas ehitada kosmoseteleskoobi ning 1965. aastal määrati Spitzer juhtima komiteed, mille ülesandeks oli kirjeldada suure kosmoseteleskoobi teaduslikud eesmärgid. Kosmoseteleskoobi arendusse andis olulise panuse ka Ameerika Ühendriikide astronoom Nancy Roman. Roman andis mitmeid avalikke loenguid, milles kirjeldas kosmoseteleskoobi suurt teaduslikku väärtust ning kui NASA alustas kosmoseteleskoobi planeerimist, liitus ta projektiga.
Kosmosepõhise astronoomiaga alustati väga väikeses mahus pärast Teist maailmasõda. Päikese esimene ultraviolettspekter saadi 1946. aastal ja NASA saatis 1962. aastal orbiidile Orbiting Solar Observatory (OSO), et saada UV-, röntgen- ja gammakiirguse spektreid. 1962. aastal saatis Suurbritannia orbiidile Ariel 1, mis uuris Päikest ning NASA saatis orbiidile kosmoseteleskoobi Orbiting Astronomical Observatory, mis töötas ainult kolm päeva. 1968 - 1972 vaatles ultraviolettkiirguse lainealas tähti ja galaktikaid Orbiting Astronomical Observatory 2 (OAO-2), mis töötas neli korda kauem kui algselt planeeritud.
OSO ja OAO missioonid näitasid, et kosmoseteleskoopidel võib astronoomiale olla oluline mõju. 1968. aastal töötas NASA välja plaanid kosmoseteleskoobi jaoks, mille peegli diameeter oli 3 m. Plaan sai nimeks Suur Kosmoseteleskoop (LST) ja selle start oli kavandatud 1979. aastaks. LST pidi olema astronautide abil hooldatav ning Space Shuttle'i programm näitas, et seda võimaldav tehnoloogia oli peagi saadaval.
Rahastus
[muuda | muuda lähteteksti]OAO programmi jätkuv edu tõttu hakkasid paljud astronoomid arvama, et Suur Kosmoseteleskoop (LST) peaks olema suurem eesmärk. 1970. aastal asutas NASA kaks komiteed, millest ühe eesmärgiks oli planeerida kosmoseteleskoobi tehniline pool ning teise eesmärgiks oli määrata kindlaks selle teaduslikud eesmärgid. Pärast komiteede loomist taotles NASA Kongressilt raha projektile, mis oli palju kulukam kui ükskõik milline teine maapealne teleskoop. Kongressis kaheldi projektis ning sellele eraldati soovitust vähem raha. 1974. aastal loobuti täielikult projekti rahastamisest.
1977. aastal taotles NASA peadirektor James Fletcher Kongressilt viit miljonit dollarit, et projektiga jätkata. NASA abidirektor kosmoseteaduse alal, Noel Hinners, tühistas täielikult projekti rahastamise, lootes et see ärgitab teadusringkondi võitlema täieliku rahastamise eest. Poliitiline trikk töötas ning vastuseks Hubble'i NASA eelarvest väljajätmisele koordineerisid astronoomid omavahel üleriigilise lobitöö, mille tulemusel andis Senat projektile pool soovitud rahastusest.
Rahastusprobleemide tõttu vähendati projekti mahtu ning peapeegli diameetrit vähendati planeeritud kolmelt meetrilt 2,4 meetrini. Testkosmoseteleskoobist loobuti ning rahastusprobleemide leevendamiseks asuti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) koostööd tegema. ESA toetas projekti rahaliselt, tarnis mitmed esimese põlvkonna mõõteseadmed ja päikesepaneelid ja lähetas Ameerika Ühendriikidesse oma töötajaid. 1983. aastal nimetati kosmoseteleskoop Edwin Hubble'i auks, kes kinnitas 20. sajandi ühe olulisima teadusliku avastuse, Universumi paisumise, kehtivuse.
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Kosmoseteleskoobi ehitus jagati ära mitmete asutuste vahel. Marshalli Kosmosekeskus sai ülesandeks kosmoseteleskoobi planeerimise ja ehitamise ja Goddardi kosmosekeskus vastutas teadusseadmete ja maapealse juhtimiskeskuse eest. Marshalli Kosmosekeskus andis peapeegli ehitamise optikafirmale Perkin-Elmer ja optilise toru ehituse Fine Guidance Sensorile. Lockheed sai ülesandeks ehitada kosmoseaparaat, mille sisse teleskoop paigutatakse.
NGC
[muuda | muuda lähteteksti]See on nimekiri tähelepanuväärsetest galaktikatest.
Kohalikus Galaktikarühmas asub 51 galaktikat ja Kohalikus Täheparves asub umbes 100 000 galaktikat. Metagalaktikas asub umbes 100 kuni 200 miljardit galaktikat.
Galaktikatele nime andmises pole kokku lepitud ühtset korda ning tavaliselt antakse galaktikale nimi juba enne, kui on kindlaks määratud, kas avastatud objekt on galaktika või mitte. Tihti antakse galaktikale nimi selle taevakoordinaatide ja selle avastanud projekti järgi (HUDF, SDSS, 3C, CFHQS, NGC/IC jne.).
NGC objektid
[muuda | muuda lähteteksti]See on loend New General Catalogue'i objektidest vahemikus 1 kuni 1000. Kataloog koosneb peamiselt täheparvedest, udukogudest ja galaktikatest. Kataloogi teisi objekte saab vaadata lehekülje NGC objektide loend alamlehtedel.
Tähtkujude informatsioon on võetud New General Cataloguest, kasutades VizieR Service'it. Väikese Magalhãesi Pilve kuuluvad objektid ja galaktikate nimed on võetud NASA/IPACi Extragalactic Database'ist kui pole öeldud teisiti. Muud andmed on võetud SIMBADi Astronoomia Andmebaasist.
1–100
[muuda | muuda lähteteksti]NGC number | Teised nimed | Tüüp | Tähtkuju | Otsetõus (J2000) | Kääne (J2000) | Näiv tähesuurus |
---|---|---|---|---|---|---|
1 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 07m 15,8s | +27° 42′ 29″ | 13,65 | |
2 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 07m 17,1s | +27° 40′ 42″ | 14,96 | |
3 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 07m 16,8s | +08° 18′ 06″ | 14,2 | |
4 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 07m 24,4s | +08° 22′ 26″ | 16,8 | |
5 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 07m 48,9s | +35° 21′ 44″ | 14,33 | |
6 | (NGC 20 duplikaat) | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 09m 32,7s | +33° 18′ 31″ | 14,04 |
7 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 08m 20,9s | −29° 54′ 54″ | 13,47 | |
8 | Kaksiktäht | Pegasus | 00h 08m 45,3s | +23° 50′ 20″ | 15,2/16,5 | |
9 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 08m 54,7s | +23° 49′ 02″ | 14,5 | |
10 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 08m 34,5s | −33° 51′ 31″ | 13 | |
11 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 08m 42,5s | +37° 26′ 52″ | 14,5 | |
12 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 08m 44,8s | +04° 36′ 45″ | 14,5 | |
13 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 08m 47,8s | +33° 25′ 58″ | 14.2 | |
14 | Ebaregulaarne galaktika | Pegasus | 00h 08m 46,4s | +15° 48′ 59″ | 13,3 | |
15 | Ring galaxy | Pegasus | 00h 09m 2,5s | +21° 37′ 27″ | 14,9 | |
16 | Läätsgalaktika | Pegasus | 00h 09m 04,3s | +27° 43′ 45″ | 13,0 | |
17 | Ka NGC 34 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 11m 06,60s | −12° 06′ 26″ | 14,0 |
18 | Kaksiktäht | Pegasus | 00h 09m 23,1s | +27° 43′ 55″ | 14,0 | |
19 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 10m 40,9s | +32° 58′ 59″ | 14,0 | |
20 | Ka NGC 6 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 09m 32,8s | +33° 18′ 31″ | 14,5 |
21 | Ka NGC 29 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 10m 41s | +32° 58′ 57″ | 13,9 |
22 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 09m 48,3s | +27° 49′ 56″ | 14,9 | |
23 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 09m 53,4s | +25° 55′ 27″ | 12,5 | |
24 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 09m 56,5s | −24° 57′ 48″ | 12,1 | |
25 | Läätsgalaktika | Fööniks | 00h 10m 0,8s | −57° 01′ 07″ | 15,5 | |
26 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 10m 26,1s | +25° 49′ 55″ | 13,9 | |
27 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 10m 32,8s | +28° 59′ 47″ | 14,5 | |
28 | Elliptiline galaktika | Fööniks | 00h 10m 25,1s | −56° 59′ 23″ | 13,8 | |
29 | (NGC 21 duplikaat) | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 10m 47,1s | +33° 21′ 09″ | 14,5 |
30 | Kaksiktäht | Pegasus | 00h 11m | +21° 57′ | 14,8/15 | |
31 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 10m 38,5s | −56° 59′ 11″ | 13,9 | |
32 | Asterism | Pegasus | 00h 11m | +18° 47′ | 14 | |
33 | Kaksiktäht | Kalad | 00h 11m | +03° 40′ | 15 | |
34 | (NGC 17 duplikaat) | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 11m 06,6s | −12° 06′ 26″ | 14,0 |
35 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 11m 10,5s | −12° 01′ 15″ | 14 | |
36 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 11m 22,5s | +06° 23′ 21″ | 14,5 | |
37 | Läätsgalaktika | Fööniks | 00h 11m 22,7s | −56° 57′ 22″ | 13,7 | |
38 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 11m 47,0s | −05° 35′ 09″ | 13,5 | |
39 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 12m 19,0s | +31° 03′ 40″ | 14,4 | |
40 | Planetaarudu | Kefeus | 00h 13m 1s | +72° 31′ 19″ | 11,7 | |
41 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 12m 48,0s | +22° 01′ 26″ | 14,6 | |
42 | Läätsgalaktika | Pegasus | 00h 12m 56,4s | +22° 05′ 60″ | 15,0 | |
43 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 13m 01,0s | +30° 54′ 55″ | 13,9 | |
44 | Kaksiktäht | Andromeeda | 00h 13m | +31° 18′ | 14,6 | |
45 | Ebaregulaarne galaktika | Vaal | 00h 14m 04,0s | −23° 10′ 51″ | 11,2 | |
46 | Täht | Kalad | 00h 14m | +05° 59′ | 11,8 | |
47 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 14m 30,6s | −07° 10′ 03″ | 13 | |
48 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 14m 02,3s | +48° 14′ 4″ | 15,0 | |
49 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 14m 22,5s | +48° 14′ 47″ | 15,3 | |
50 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 14m 44,7s | −07° 20′ 42″ | 12 | |
51 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 14m 35,0s | +48° 15′ 20″ | 14,6 | |
52 | Spiraalgalaktika | Pegasus | 00h 14m 40,3s | +18° 34′ 55″ | 14,6 | |
53 | Spiraalgalaktika | Tuukan | 00h 14m 42,9s | −60° 19′ 39″ | 12,6 | |
54 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 15m 07,7s | −07° 06′ 25″ | 14 | |
55 | Ebaregulaarne galaktika | Kujur | 00h 15m 08,4s | −39° 13′ 13″ | 8,2 | |
56 | Teadmata | Kalad | 00h 15m | +12° 27′ | − | |
57 | Elliptiline galaktika | Kalad | 00h 15m 31,0s | +17° 19′ 41″ | 13,7 | |
58 | (NGC 47 duplikaat) | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 14m 30,6s | −07° 10′ 03″ | 13 |
59 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 15m 25,4s | −21° 26′ 42″ | 13,1 | |
60 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 15m 58,3s | −00° 18′ 14″ | 15,4 | |
61 | Üksteist mõjutavad galaktikad | Kalad | 00h 16m 24,2s | −06° 19′ 08″ | 15 | |
62 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 17m 05,4s | −13° 29′ 15″ | 14 | |
63 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 17m 45,6s | +11° 27′ 01″ | 12,6 | |
64 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 17m 30,3s | −06° 49′ 29″ | 13,6 | |
65 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 18m 58,6s | −22° 52′ 48″ | 13,9 | |
66 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 19m 04,9s | −22° 56′ 11″ | 13,5 | |
67 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 18m 14,9s | +30° 03′ 46″ | 15,7 | |
68 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 18,5s | +30° 04′ 17″ | 14,5 | |
69 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 20,5s | +30° 02′ 24″ | 15,7 | |
70 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 22,6s | +30° 04′ 46″ | 14,5 | |
71 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 23,6s | +30° 03′ 47″ | 14,8 | |
72 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 28,4s | +30° 02′ 26″ | 15,0 | |
73 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 18m 39,0s | −15° 19′ 20″ | 13 | |
74 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 18m 49,4s | +30° 03′ 42″ | 16 | |
75 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 19m 26,4s | +06° 26′ 57″ | 14,8 | |
76 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 19m 37,8s | +29° 56′ 2″ | 14 | |
77 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 20m 01,7s | −22° 31′ 56″ | 14,8 | |
78 | Üksteist mõjutavad galaktikad | Kalad | 00h 20m 27,6s | +00° 49′ 60″ | 14,5 | |
79 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 21m 02,9s | +22° 33′ 60″ | 14,9 | |
80 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 21m 02,9s | +22° 21′ 24″ | 13,7 | |
81 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 21m 13,2s | +22° 22′ 59″ | 17,7 | |
82 | Täht | Andromeeda | 00h 21m 17,5s | +22° 27′ 37″ | 14,6 | |
83 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 21m 22,5s | +22° 26′ 00″ | 14,2 | |
84 | Täht | Andromeeda | 00h 21m 21,2s | +22° 35′ 35″ | 15,8 | |
85 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 21m 25,5s | +22° 30′ 42″ | 15,7 | |
86 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 21m 28,7s | +22° 33′ 23″ | 14,9 | |
87 | Ebaregulaarne galaktika | Fööniks | 00h 21m 14,0s | −48° 37′ 42″ | 14,5 | |
88 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 21m 21,8s | −48° 38′ 25″ | 15,2 | |
89 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 21m 24,4s | −48° 39′ 57″ | 14,6 | |
90 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 21m 51,4s | +22° 24′ 00″ | 13,7 | |
91 | Täht | Andromeeda | 00h 21m 51,7s | +22° 22′ 06″ | 14,4 | |
92 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 21m 31,4s | −48° 37′ 28″ | 14,3 | |
93 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 22m 03,4s | +22° 24′ 28″ | 14,7 | |
94 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 22m 13,1s | +22° 28′ 44″ | 15,6 | |
95 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 22m 13,7s | +10° 29′ 29″ | 13,4 | |
96 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 22m 17,8s | +22° 32′ 48″ | 17 | |
97 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 22m 30,1s | +29° 44′ 43″ | 13,5 | |
98 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 22m 49,5s | −45° 16′ 09″ | 12,8 | |
99 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 23m 59,5s | +15° 46′ 14″ | 14,0 | |
100 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 24m 02,8s | +16° 29′ 10″ | 14,6 |
101–200
[muuda | muuda lähteteksti]NGC number | Teised nimed | Tüüp | Tähtkuju | Otsetõus (J2000) | Kääne (J2000) | Näiv tähesuurus |
---|---|---|---|---|---|---|
101 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 23m 54,6s | −32° 32′ 09″ | 12,8 | |
102 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 24m 36,5s | −13° 57′ 22″ | 14 | |
103 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 25m | +61° 21′ | 10,3 | |
104 | 47 Tucanae | Kerasparv | Tuukan | 00h 24m 05,7s | −72° 04′ 53″ | 5,8 |
105 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 25m 16,9s | +12° 53′ 01″ | 14,1 | |
106 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 24m 43,8s | −05° 08′ 55″ | 14,5 | |
107 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 25m 42,1s | −08° 16′ 58″ | 15,7 | |
108 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 25m 59,8s | +29° 12′ 42″ | 13,3 | |
109 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 26m 14,7s | +21° 48′ 25″ | 15,0 | |
110 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 27m | +71° 24′ | 9,0 | |
111 | Teadmata | Vaal | 00h 27m | −02° 38′ | ||
112 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 26m 48,8s | +31° 42′ 12″ | 14,5 | |
113 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 26m 54,6s | −02° 30′ 03″ | 13,5 | |
114 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 26m 58,4s | −01° 47′ 10″ | 15,0 | |
115 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 26m 46,6s | −33° 40′ 36″ | 14 | |
116 | Pole olemas | Vaal | 00h 27m 05,3s | −07° 40′ 05″ | 14.5 | |
117 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 27m 10,9s | +01° 20′ 03″ | 15,5 | |
118 | Ebaregulaarne galaktika | Vaal | 00h 27m 16,2s | −01° 46′ 48″ | 14,9 | |
119 | Läätsgalaktika | Fööniks | 00h 26m 57,5s | −56° 58′ 42″ | 13 | |
120 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 27m 30,3s | −01° 30′ 49″ | 14,8 | |
121 | Kerasparv | Tuukan | 00h 26m 49,0s | −71° 32′ 10″ | 11,2 | |
122 | Pole olemas | Teadmata | Vaal | 00h 28m | −01° 38′ | |
123 | Pole olemas | Teadmata | Vaal | 00h 28m | −01° 36′ | |
124 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 27m 52,5s | −01° 48′ 38″ | 13,8 | |
125 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 28m 50,3s | +02° 50′ 19″ | 14,2 | |
126 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 29m 08,1s | +02° 48′ 40″ | 14,5 | |
127 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 29m 12,4s | +02° 52′ 22″ | 13,2 | |
128 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 29m 15,1s | +02° 51′ 51″ | 13,2 | |
129 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 30m | +60° 13′ | 7,3 | |
130 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 29m 18,0s | +02° 52′ 18″ | 15 | |
131 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 29m 38.0s | −33° 15′ 38″ | 13,5 | |
132 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 30m 10,7s | +02° 05′ 35″ | 13,8 | |
133 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 31m 12s | +63° 22′ | 9,4 | |
134 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 30m 21,5s | −33° 14′ 49″ | 11,0 | |
135 | IC 26 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 31m 45,6s | −13° 20′ 17″ | |
136 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 32m | +61° 32′ | ||
137 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 30m 58,2s | +10° 12′ 29″ | 14,2 | |
138 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 30m 59,4s | +05° 09′ 35″ | 14,8 | |
139 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 31m 06,4s | +05° 04′ 43″ | 15,5 | |
140 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 31m 20,6s | +30° 47′ 33″ | 14,2 | |
141 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 31m 19,0s | +05° 10′ 52″ | 15,4 | |
142 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 31m 07,9s | −22° 37′ 07″ | ||
143 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 31m 15,5s | −22° 33′ 37″ | ||
144 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 31m 20,7s | −22° 38′ 47″ | ||
145 | Ebaregulaarne galaktika | Vaal | 00h 31m 45,0s | −05° 09′ 11″ | 12 | |
146 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 33m | +63° 18′ | 9,6 | |
147 | Elliptiline galaktika | Kassiopeia | 00h 33m 11,8s | +48° 30′ 25″ | 12,0 | |
148 | Läätsgalaktika | Kujur | 00h 34m 15,6s | −31° 47′ 07″ | 13,1 | |
149 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 33m 50,4s | +30° 43′ 23″ | 15,0 | |
150 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 34m 16,1s | −27° 48′ 16″ | 11,8 | |
151 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 34m 02,8s | −09° 42′ 19″ | 12,2 | |
152 | Hajusparv | Tuukan | 00h 32m 56,3s | −73° 06′ 57″ | 13,1 | |
153 | NGC 151 duplikaat | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 34m 02,8s | −09° 42′ 19″ | 12,2 |
154 | Galaktika | Vaal | 00h 34m 19,5s | −12° 39′ 23″ | 14 | |
155 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 34m 40,1s | −10° 45′ 60″ | 13 | |
156 | Kaksiktäht | Vaal | 00h 35m | −08° 21′ | ||
157 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 34m 46,7s | −08° 23′ 48″ | 10 | |
158 | Võimalik kaksiktäht | Vaal | 00h 35m | −08° 19′ | ||
159 | Spiraalgalaktika | Fööniks | 00h 34m 35,5s | −55° 47′ 26″ | ||
160 | Läätsgalaktika | Andromeeda | 00h 36m 04,1s | +23° 57′ 31″ | 13,7 | |
161 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 35m 33,9s | −02° 50′ 55″ | 15 | |
162 | Täht | Andromeeda | 00h 35m 58,0s | +24° 02′ 16″ | 16,0 | |
163 | Elliptiline galaktika | Vaal | 00h 35m 59,8s | −10° 07′ 18″ | 13 | |
164 | Galaktika | Kalad | 00h 36m 33,0s | +02° 44′ 58″ | 16 | |
165 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 36m 28,7s | −10° 06′ 18″ | 13 | |
166 | Galaktika | Vaal | 00h 35m 48,8s | −13° 36′ 40″ | 15 | |
167 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 35m 23,0s | −23° 22′ 28″ | ||
168 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 36m 38,6s | −22° 35′ 35″ | 14,9 | |
169 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 36m 51,7s | +23° 59′ 28″ | 13,7 | |
170 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 36m 45,9s | +01° 53′ 11″ | 15,5 | |
171 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 37m 21,9s | −19° 56′ 12″ | 12 | |
172 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 37m 13,5s | −22° 35′ 12″ | 14,7 | |
173 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 37m 12,6s | +01° 56′ 31″ | 14,5 | |
174 | Spiraalgalaktika | Kujur | 00h 36m 58,8s | −29° 28′ 42″ | 13,5 | |
175 | NGC 171 duplikaat | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 37m 21,9s | −19° 56′ 12″ | 12 |
176 | Hajusparv | Tuukan | 00h 35m 58,7s | −73° 09′ 57″ | 13,1 | |
177 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 37m 34,3s | −22° 32′ 58″ | 14,2 | |
178 | IC 39 | Ebaregulaarne galaktika | Vaal | 00h 39m 08,4s | −14° 10′ 17″ | 13,0 |
179 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 37m 46,3s | −17° 51′ 00″ | ||
180 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 37m 57,8s | +08° 38′ 04″ | 14,3 | |
181 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 38m 23,2s | +29° 28′ 22″ | 15,4 | |
182 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 38m 12,5s | +02° 43′ 42″ | 13,8 | |
183 | Elliptiline galaktika | Andromeeda | 00h 38m 29,5s | +29° 30′ 40″ | 13,8 | |
184 | Spiraalgalaktika | Andromeeda | 00h 38m 35,8s | +29° 26′ 51″ | 15,5 | |
185 | Elliptiline galaktika | Kassiopeia | 00h 38m 57,4s | +48° 20′ 14″ | 11,0 | |
186 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 38m 25,3s | +03° 09′ 58″ | 14,8 | |
187 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 39m 30,4s | −14° 39′ 17″ | 13 | |
188 | Hajusparv | Kefeus | 00h 48m 26s | +85° 15′ | 8,9 | |
189 | Hajusparv | Kassiopeia | 00h 40m | +61° 04′ | 9,1 | |
190 | Üksteist mõjutavad galaktikad | Kalad | 00h 38m 54,8s | +07° 03′ 45″ | 15,1 | |
191 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 38m 59,3s | −09° 00′ 09″ | 12 | |
192 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 39m 13,5s | +00° 51′ 49″ | 13,9 | |
193 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 39m 18,7s | +03° 19′ 53″ | 13,2 | |
194 | Elliptiline galaktika | Kalad | 00h 39m 18,5s | +03° 02′ 14″ | 13,9 | |
195 | Spiraalgalaktika | Vaal | 00h 39m 35,8s | −09° 11′ 40″ | 14 | |
196 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 39m 17,9s | +00° 54′ 45″ | 14,2 | |
197 | Läätsgalaktika | Vaal | 00h 39m 18,9s | +00° 53′ 30″ | 14,2 | |
198 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 39m 23,1s | +02° 47′ 51″ | 14,1 | |
199 | Läätsgalaktika | Kalad | 00h 39m 33,3s | +03° 08′ 19″ | 15,0 | |
200 | Spiraalgalaktika | Kalad | 00h 39m 34,9s | +02° 53′ 14″ | 14,0 |
201–300
[muuda | muuda lähteteksti]201-300
[muuda | muuda lähteteksti]Malli tegemine
[muuda | muuda lähteteksti]
[[File:{{{pilt}}}|{{{pildi_suurus}}}|alt={{{alt_tekst}}}|upright=1.18]] {{{pildiallkiri}}} | |
Spetsifikatsioon | |
---|---|
Mõõtmed | |
Tootmine | |
Seotud kosmoselaevad |
</includeonly>