Mine sisu juurde

Keskmine paleoliitikum

Allikas: Vikipeedia
Kiviaeg

↑ Enne inimest (Pliotseen)

Paleoliitikum (Vanem kiviaeg)

Vanem paleoliitikum
Olduvai kultuur
Acheuli kultuur
Clactoni kultuur
Keskmine paleoliitikum
Moustier' kultuur
Noorem paleoliitikum
Châtelperroni kultuur
Aurignaci kultuur
Gravette'i kultuur
Solutré kultuur
Madeleine'i kultuur
Hamburgi kultuur

Mesoliitikum

Ertebølle kultuur
Maglemose kultuur

Neoliitikum (Noorem kiviaeg)

Ḩalafi kultuur (Sumer)
Hassuni kultuur (Sumer)
‘Ubaydi kultuur
Uruki kultuur
Paelkeraamika kultuur
Vaiehitiste kultuur
Nöörkeraamika kultuur
Pronksiaeg

Keskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).

Kliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.[viide?]

Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertallane ei ole nüüdisinimese esivanem, vaid selle eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.[viide?]

Fülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiens'il emaliinis Mitokondriaalne Eeva (mt-MRCA), kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.[viide?]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]