Mine sisu juurde

Loksa

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Loksa (täpsustus).

Loksa

Pindala: 3,8 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2536 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 0424 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 35′ N, 25° 43′ E
Loksa (Eesti)
Loksa
Kaart
Droonivideo Loksast 2022. aasta juulis
Loksa linnavalitsuse hoone

Loksa on linn Põhja-Eestis Harju maakonnas Soome lahe kaldal. Läbi linna voolab Valgejõgi, mis samas ka Hara lahte suubub. Loksa on Eesti kõige põhjapoolsem linn.

Loksa pindala on 382 hektarit.[3] Linn tekkis Loksa küla maale. 1874 rajati sinna Loksa tellisetehas, 1903 elling ja 1907 saeveski. Loksa sai aleviks 1948[4], linnaõigused sai 25. augustil 1993.

Aastatel 1950–1957 oli Loksa samanimelise rajooni halduskeskus.

Linna suurim tööandja on Loksa Laevatehase AS. Loksal paikneb ka Medrulli kaubamärgi all meditsiinitooteid valmistava aktsiaseltsi Forans Eesti tootmisüksus.

Aastatel 1976–2016 tegutses linnas haigla. Selle baasil loodi 2000. aastal ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi pakkuv osaühing Loksa Ravikeskus, mis pankrotistus 2011. aastal. Aastatel 2012–2016 pakkus samades ruumides meditsiiniteenuseid Ida-Tallinna Keskhaigla.

Loksa linnapea on Värner Lootsmann.[5]

Loksa elanikkond on alates 1990. aastate algusest seoses tööstuse taandarenguga linnas püsivalt vähenenud. Linn on paljurahvuseline, kõige enam – umbes 57% – on venelasi. Eestlased moodustavad alalisest elanikkonnast umbes kolmandiku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna 2759 elanikust eestlasi 845 ehk 30,6%.

Tööealise elanikkonna arv oli 2000. aastal 1650 inimest, kellest 750 inimest töötas väljaspool linna.

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
1990 4325[6]
2001 3500[7]
2005 3474[7]
2010 3403[7]
2015 2665[7]
2018 2568[7]

Haridus ja kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Loksa 1. Keskkool

Hariduse ajalugu Loksal ulatub tagasi detsembrisse 1867, kui kohalikus talus hakkas õpetaja Jakob Janter tunde andma 20 talulapsele. Loksa esimene koolimaja valmis 1903. aastal ja tegutses esialgu kaheklassilise vallakoolina. Täielik algkool alustas tegevust 1920.

Sõjajärgsel perioodil oli kool 7-klassiline. 1948 avati vene keelt kõnelevate elanike arvu suurenemise tõttu koolis esimesed kolm venekeelset klassi. 1951 muudeti senine seitsmeklassiline kool kakskeelseks keskkooliks.

Kakskeelne õpe jätkus koolis kuni 1988. aastani, mil kool jagati eesti õppekeelega Loksa 1. Keskkooliks ja vene õppekeelega Loksa 2. Keskkooliks. Alates 1996. aastast kandis vene kool Loksa Vene Gümnaasiumi nime. Kahe kooli ühendamine üheks eesti õppekeelega gümnaasiumiks tuli uuesti arutusele 2002 ja 2010 jõutigi koolide liitmiseni, kuid esialgu kakskeelse koolina. Kahe keskkooli ühinemisel tekkinud õppeasutus hakkas kandma Loksa Gümnaasiumi nime.

Läbi Loksa linna voolav Valgejõgi (suubub Hara lahte)

Linnas on neli pühakoda ja kogudust:

Teed ja transport

[muuda | muuda lähteteksti]
Loksa laevatehas
Loksa esmamainimise 370. aastapäeva mälestuskivi

Loksa linn on kaetud tiheda teede ja tänavate võrguga. Linna läbib üks tugimaanteeLiiapeksi–Loksa maantee – ja mitu kõrvalmaanteed:

Loksal on regulaarne bussiühendus Tallinna ja ümbruskaudsete küladega (Hara, Kolga, Pärispea, Viinistu, jt). Tallinna ja Loksa vahel on ühistranspordiliiklus toimunud alates 1938. aastast.

Avalikke maakondlikke bussiliine haldab ATKO Liinid; kõigi nende bussiliinide lõpp- või kontrollpeatuseks on Loksa bussijaam. Varasematel aastatel toimunud kommertsbussiliiklus Tallinna ja Loksa vahel katkes 2010. aastate teisel poolel reisijate vähesuse tõttu.

Raudteeühendus linnal puudub. Meritsi on ühendus tagatud Loksa sadama kaudu, kuid regulaarvedusid laevadega ei toimu.

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 17.06.2024.
  3. Tutvustus ja asukoht Loksa linn, 16.07.2014 (vaadatud 21.02.2017)
  4. Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
  5. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  6. Eesti entsüklopeedia, 5. kd. Tallinn 1990
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Statistikaameti koduleht

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]