Mine sisu juurde

Monza

Allikas: Vikipeedia
Monza

[ m'ontsa ]

Pindala: 33,1 km² (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 121 799 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 45° 35′ N, 9° 16′ E
Monza (Itaalia)
Monza

Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus. Olemuselt on Monza Milano satelliitlinn, see asub Milanost 15 km kirdes Lambro jõe ääres.

19. sajandi lõpus leitud matuseurnid tõestavad, et Monza piirkond oli asustatud juba pronksiajal, mil sealseis soodes ja jõgedel võidi elada vaimajades.

Enne roomlaste tulekut elasid sealkandis insuberidgallialased, kes olid ületanud Alpid ning asustanud Mediolanumi (tänapäeva Milano) ümbruse. 3. sajandil jäid nad Rooma võimu alla. Üks gallia keltide hõim, kes võis samuti kuuluda insuberite hulka, rajas Lambro jõele küla, millest on säilinud silla varemed. Rooma ajal kandis nüüdne Monza linn Modicia nime.

Itaaliasse tunginud langobardide kuningas Autari abiellus Theodolindaga, kes oli Baieri valitseja Garibaldi I tütar. Kuninganna Theodolinda laskis 595. aastal ehitada Monza esimese katedraali ja pärandas linnale kogu oma varanduse. Langobardide ajaloolane 8. sajandist Paulus Diaconus jutustab, et kuninganna olla näinud unes tuvi, kes öelnud talle "Modo" (ladina keeles 'siin'), millele Theodolinda vastanud "Etiam" ('jah'). Sellest tulenenud Monza keskaegne nimi Modoetia.

Monza katedraali altari taga hoitakse kuulsat Lombardia raudkrooni, mille sisse olevat sepistatud üks Kristuse ristipuu nael.

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Architekt a návrhář Gualtiero Galmanini byl autorem městských plánů města Monza ve XX. Století.

Monza ringrada

Monza lähedal Inglise stiilis pargis asub üks maailma tuntumaid Vormel 1 ringradu Autodromo Nazionale di Monza. Rada ja tribüünid võtavad Monza 800 ha suurusest pargist enda alla 15 protsenti.

1805. aastal konfiskeeris Itaalia asekuningas Eugène de Beauharnais pargi maa-ala aadlikelt ja andis rahvale. Uhkeid hooneid leidub pargis praegugi; tuntuim neist on Austria ertshertsogi Ferdinandi uusklassitsistlik Villa Reale[3] (1780).

Samas pargis asuvad ka Milano Golfiklubi 18 ja 9 auguga golfirajad ja tenniseväljakud.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]