Mine sisu juurde

Polüneesia keeled

Allikas: Vikipeedia

Polüneesia keeled kuuluvad Austroneesia hõimkonda. Neid lähisugulaskeeli kõneldakse Vaikse ookeani saartel (peamiselt Polüneesias ja Uus-Meremaal).[1]

Need moodustavad Malai-Polüneesia keelte hulka kuuluvate Okeaania keelte ühe haru.

Neid kokku 36 keelt kõnelevad umbes 900 000 inimest Vaikse ookeani saartel Polüneesias, sealhulgas Tonga saartel, Niuel, Samoa saartel, Wallise saartel, Tuvalu saartel, Futuna saarel, Puka-Puka saarel, Tokelau saartel, Hawaii saartel, Markiisaartel, Tahiti saarel, Rarotonga saarel, Uus-Meremaal ja Lihavõttesaarel.

Suurima kõnelejate arvuga on samoa keel (430 000), järgnevad tonga keel ja tahiti keel (kumbki 125 000). Enamikku polüneesia keeli räägib ainult mõni tuhat inimest. 310 000 Uus-Meremaa maoorist räägib maoori keelt veel ainult 60 000. 210 000 havailast on peaaegu täielikult inglise keelele üle läinud (emakeelena kõneleb seda veel ainult 1000 inimest). Oma kiri (keel) (rongorongo kiri) on olnud ainult Lihavõttesaare elanikel rapanui keele jaoks; seda pole dešifreeritud.

Asend Austroneesia keelte seas

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaikse ookeani lääneosast liikuma hakanud polüneeslased asustasid umbes 300 pKr – umbes 1200 eKr (viimaseni jõuti Uus-Meremaale). Üksikutel saartel ja saarerühmadel kolonistide algselt ühtne keel muutus. Hoolimata tohututest vahemaadest on Polüneesia keelte vahel suur geneetiline ühtsus. Võrreldes teiste Austroneesia keeltega on nende foneetika ja süntaks oluliselt lihtsustunud.

Järgnev skeem näitab Polüneesia keelte asendit Austroneesia keelte seas. Polüneesia keeled eraldusid teistest Austroneesia keeltest ühena viimastest rühmadest, nagu on näha tema kaugest asendist siinsel mõnevõrra lihtsustatud sugupuul. Nende asend on võrreldav bantu keelte asendiga Nigeri-Kongo keelte seas.

Klassifikatsioon ja üksikkeeled

[muuda | muuda lähteteksti]

Polüneesia keeled jagunevad Tonga-Niue keelteks, Samoa keelteks ja Ida-Polüneesia keelteks. Kaks viimast moodustavad Tuum-Polüneesia keeled.

Samoa keelte hulks kuulub 19. sajandil välja surnud keel, mida kõneldi Tonga saarel Niuatoputapul; sellest on säilinud ainult mõned sõnaloendid. Saare praegused 1600 elanikku räägiva tonga keelt.

Kõnelejate arvud on võetud Ethnologue'ist (2005) ja välislingi alt.

Keelelised jooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpilised on häälikusüsteemid, kuhu kuulub vähe täishäälikuid, mis on aga "selged", ja suhteliselt vähe kaashäälikuid, mis moodustavad ühest kaashäälikust ja ühest täishäälikust koosnevaid silpe. Kõige vähem häälikuid on havai keeles (13 foneemi).

Eri saarerühmade keeles on mitmesuguseid erinevusi, mille põhjal on Polüneesia keeli korduvalt püütud rühmitada.

Mõne keele erijooned on omase ka mõnele teisele Austroneesia keelele. Tonga keeles muutub /a/ /i/ ees sageli /e/-ks (assimilatsioon), näiteks fefine 'naine' (vrd futuna fafine); sama toimub sageli ka muna keeles, näiteks tehi 'meri' (vrd maoori tai).

Häälikuvastavused

[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikutes Polüneesia keeltes on kindlate häälikuseaduste järgi muutunud põhiliselt kaasäälikud. Maoori keel on häälikuliselt kõige konservatiivsem.

Φ tähistab bilabiaalset F-häälikut, mida maoorid kirjutavad WH. Ülakoma (havai keeles ʻokina) tähistab kõrisulghäälikut. NG on velaarne nasaal). W tähistab bilabiaalset W-häälikut (nagu inglise keeles), V tähistab labiodentaalset V-häälikut (nagu eesti keeles):

Polüneesia häälikuvastavused
Keel


K T R H Φ W NG
Maoori K T R H WH, H W NG
Markii K T R H F V N, K
Tahiti ʻ T R H H, F V ʻ
Havai ʻ K L H H W N
Cooki saarte K T R ʻ ʻ V NG
Tonga K T(s) L H F V NG
Samoa ʻ T L S, F F V NG
Tuamotu K T R H F, H V NG
Mangareva K T R H H V NG

(Tabeli allikas: Nevermann 1947[2])

Polüneesia sõnavõrdlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnavõrdlused järgnevas tabelis näitavad Polüneesia keelte vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Polüneesia keelte vaheline sugulusaste on umbes nagu saksa keelel ja hollandi keelel või nagu hispaania keelel ja portugali keelel.

Eesti Tonga Samoa Rapanui Tahiti Maoori Havai
taevas [laŋi] [laŋi] [ɾaŋi] [ɾaʔi] [ɾaŋi] [lani]
põhjatuul [tokelau] [toʔelau] [tokeɾau] [toʔeɾau] [tokeɾau] [koʔolau]
naine [fefine] [fafine] [hahine] [vahine] [wahine] [wahine]
maja [fale] [fale] [haɾe] [faɾe] [ɸaɾe] [hale]
sugulane [motuʔa] [matua] [matuʔa] [metua] [matua] [makua]}
ema [faʔē] [tina:] [matuʔa] [metua vahine] [ɸaea] [makuahine]
isa [tamai]] [tama:] [matuʔa] [metua ta:ne [matua], [pa:pa:] [makua ka:ne]
  1. "Polüneesia keeled". entsyklopeedia.ee/. 2006. Vaadatud 03.04.2014.
  2. Hans Nevermann. Götter der Südsee. Die Religion der Polynesier, Stuttgart 1947.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]