Primogenituur

Primogenituur on päriluskord, mille järgi pärib esimesena sündinud seaduslik laps kas kogu oma vanemate päranduse või selle keskse osa, kui pärandus jaotatakse mitme inimese vahel.

Üldiselt on seda ajalooliselt kasutatud vormis, kus pärilusõigus langeb esmasündinud pojale, kuid võimalikud on ka esmasündinud tütart või lihtsalt esmasündinud järglast eelistavad variandid.

Absoluutse primogenituuri puhul läheb pärand vanimale seaduslikule lapsele olenemata tema soost.

Esmakordselt võeti see kord monarhiates kasutusele 1980. aastal, mil Rootsi kuningriik muutis oma kroonipärimusseadust, asendades varasema agnaatilise primogenituuri printsiibi absoluutse primogenituuriga. Muutuse tagajärjel sai kuningas Karl XVI Gustavi poja prints Carl Philipi (sündinud 1979) asemel uueks troonipärijaks tema vanem õde printsess Victoria (s. 1977).

Madalmaade kuningriik tegi samalaadse muudatuse 1983. aastal, järgnesid Norra 1990. aastal, Belgia 1991. aastal, Taani 2009. ja Luksemburgi suurhertsogiriik 2011. aastal. 2011. aastal allkirjastasid 16 Rahvaste Ühenduse kuningriiki Perthi leppe, mille järgi muu hulgas asendati senine kognaatiline (meessoost järglasi eelistav) primogenituur absoluutse primogenituuriga. Seadusandlikud muudatused jõustusid 26. märtsil 2015.

Absoluutse primogenituuri kehtestamist on arutatud Jaapanis ja Hispaanias.

Agnaatiline ehk patrilineaarne primogenituur on päriluskord, mille puhul määratakse pärija vanuse järgi monarhi või perepea poegade hulgast. Sellisel puhul pärivad näiteks pojad enne vendi. Naissoost järglased sellisel juhul pärida ei saa.

Agnaatilise-kognaatilise primogenituuri puhul on naisliini esindajatel võimalik pärida ainult juhul, kui legitiimset meesliini esindajat ei ole.

Seda süsteemi kasutas näiteks keiser Paul I tehtud muudatuste tõttu alates 1797. aastast Vene keisririik. Samuti Luksemburg kuni 2011. aastani, mil see asendati absoluutse primogenituuriga.

Kognaatilise ehk mehi eelistava primogenituuri puhul on pärilusjärjekorras eesõigus perepea poegadel ja nende pereliinidel, kusjuures vanemad pojad ja nende järglased edestavad nooremaid poegi ja nende järglasliine. Naissoost pereliige võib trooni pärida vaid juhul, kui tal pole elavaid vendi või tema surnud vendadel pole legitiimseid elavaid lapsi. Naissoost järglaste puhul on eesõigus samuti vanematel tütardel ja nende järglastel. Et selle süsteemi puhul on eesõigus pärija lastel enne teisi sugulasi, on näiteks vendadeta tütrel õigus pärandusele enne oma onu.

Niisugust korda kasutatakse praegu Monaco vürstiriigis (alates 1454. aastast) ja Hispaania kuningriigis (kuni 1700 ja uuesti alates 1830. aastast). Varem kasutati seda näiteks eraldiseisvates Inglismaa ja Šotimaa kuningriikides, seejärel ka Suurbritannia kuningriigis ning viimaks Ühendkuningriigis kuni 2015. aastani, mil jõustus 2013. aasta kroonipärilusakt, mis kehtestas absoluutse primogenituuri.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.