Mine sisu juurde

Tõendamiskohustus

Allikas: Vikipeedia

Tõendamiskohustus (ingl burden of proof) on kohtu ja/või menetluse osapoolte kohustus tõendada osapoole süüd või süütust.

Tõendamine kriminaalmenetluses

[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaalmenetluses on tõendamiskohustus prokuröril ja kaitsjal. Prokuröril on kohustus leida tõendid, mis näitavad süüdistatava süüd, ja esitada need kohtule.[1] Kriminaalmenetluses on süü tõendamine keeruline, sest kõik kahtlused, mida kohus ei suuda menetluse käigus kõrvaldada, tõlgendatakse süüdistatava kasuks (ld in dubio pro reo). See tuleneb süütuse presumptsioonist, mille kohaselt on isik süütu, kuni teda ei ole süüdi tunnistatud. Kahtlusalune ei pea tõendama oma süütust, kuid kui ta otsustab seda teha, on ta kohustatud esitama tõendid oma väidete õigsusest või andma kohtule juurdepääsu/võimaluse neid andmeid kontrollida.[2]

Tõendamine tsiviilkohtumenetluses

[muuda | muuda lähteteksti]

Hagimenetlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hagimenetluses on enda seisukohta toetavate tõendite leidmine vaidluse osapoolte ülesanne. Kohus teeb otsuse poolte esitatud tõendite ja asjaolude alusel. Seega lasub tõendamiskohustus hagimenetluses pooltel, et tõendada enda nõudeid ja vastuväiteid. Selleks, et hagi rahuldataks, peab hageja tõendama asjaolud, millele tema nõue tugineb. Kostja võib esitada vastuväiteid, mis peavad olema samuti tõendatud. Nii kostja kui ka hageja saavad esitada teise osapoole väidetele vastuväiteid, kuid ka need peavad olema tõendatud. Kohus võib vajadusel teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, kui asjaolude kohta puuduvad piisavad tõendid.[3]

Kohus võib tõendeid koguda omaalgatuslikult juhul, kui tegemist on abielu, põlvnemist ja lapse huve puudutava vaidlusega. Ülalpidamisasjas on kohtul õigus nõuda teavet osapoole kohta tema tööandjalt (ka endiselt), sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ja krediidiasutustelt. Nimetatud isikud ja asutused on kohustatud andma korrektset teavet.[4]

Hagita menetlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hagita menetluses on kohtu roll suurem, vajadusel kogub kohus tõendeid omal algatusel. Hagita menetluses on tõendamiskoormus vaidluse osapooltel väiksem. Näiteks on maksekäsku saamine kiirem ja väiksema tõendamiskohustusega, kui seda teha hagita menetluse korras.[3] Kohtul on õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui seaduses ei ole teisiti ette nähtud.[4]

Tõendamine halduskohtumenetluses

[muuda | muuda lähteteksti]

Halduskohtumenetluses on tõendamiskohustus igal menetlusosalisel, kes peavad tõendama asjaolusid, millel nende väited tuginevad.[5] Menetlusosaline ei pea asjaolusid tõendama, kui seadus võimaldab seda mitte teha. Kui tõendeid ei ole võimalik esitada, tuleb seda põhjendada ning anda kohtule teada, kust tõenditele ligi pääseda. Kui ka kohtul ei ole ka võimalik tõenditele ligipääsu saada, võib kohus hinnata asjaolu menetlusosalise kahjuks.[6] Kohus võib tõendeid koguda ka omal algatusel.[5]

Tõendamiskohustuse puudumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui asjaolu on üldtuntud, siis tõendamiskohustust ei ole. Üldtuntuse otsustab kohus, samuti võib lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta on usaldusväärset infot menetlusvälistes allikates.[7]

Kui osapool võtab teise poole esitatud väite omaks, ei vaja see samuti tõendamist. Osapool saab väidet omaks võtta kirjaliku avaldusega kohtule või kohtuistungi(mida protokollitakse) ajal. Omaksvõttu eeldatakse, kuni pool ei esita vastuväiteid talle esitatud faktilise asjaolu kohta.[7] See kehtib ainult tsiviilmenetluses. Haldusasjades ei piisa asjaolust, et pool võtab teise poole esitatud faktilise väite omaks.[8]

  1. Eesti kohtud. Kriminaalmenetlus. https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kriminaalmenetlus vaadatud 17.10.2022
  2. Uno Lõhmus (2014). Põhiõigused kriminaalmenetluses. Tallinn: Kirjastus Juura. Lk 67.
  3. 3,0 3,1 Eesti kohtud. Tsiviilkohtumenetlus. https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus vaadatud 17.10.2022.
  4. 4,0 4,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 230  https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044?leiaKehtiv
  5. 5,0 5,1 Eesti kohtud. Halduskohtumenetlus. https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus vaadatud 17.10.2022
  6. Halduskohtumenetluse seadustik § 59 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012056?leiaKehtiv Vaadatud 08.11.2022
  7. 7,0 7,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 231 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044?leiaKehtiv
  8. Virgo Saarmets. Halduskohtumenetluse erisustest. Õiguskeel 2010/4.