Mine sisu juurde

Aa jõgi (Prantsusmaa)

Allikas: Vikipeedia
Aa jõgi Merck-Saint-Liévinis
Aa jõgi Blendecquesi lähedal, 2000.
Vahel muutub jõgi saaste tõttu valgeks. Tõenäoline põhjus on paberivabrikutest pärinev titaandioksiid. 1996.

Aa on jõgi Prantsusmaal, mis jääb kogu ulatuses Prantsusmaa pinnale ning suubub Põhjamerre.

Aa jõe pikkus on 89 km (55,7 km ulatuses voolab vabalt ja 33 km ulatuses on kanaliseeritud). Valgala on 1215 km².

Keskmine vooluhulk on 10 m³/s.

Ta voolab põhiliselt Pas-de-Calais' departemangu territooriumil. Jõgi saab alguse 200 m kõrgustelt küngastelt umbes 120 m kõrguselt merepinnast Bourthesi vallas (lähte geograafilised koordinaadid 50°36′41" N, 01°55′54" E), voolab põhiliselt kirde suunas ja läbib Saint-Omeri linna ning pöördub kirdesse. Sealtmaalt muutub (29 km ulatuses, kuni Arquesini) laevatatavaks. Seal on ta hiigellüüsi kaudu seotud Neufossé kanaliga. Lüüs võimaldab ületada 13-meetrise kõrguste vahe. Kuni 1967. aastani oli lüüsi asemel Les Fontinettesi laevatõstuk.

24 km ulatuses on Aa jõgi Pas-de Calais' ja Nordi departemangu piiriks, kusjuures vasak kallas jääb Pas-de-Calais' departemangu ja parem kallas jääb Nordi departemangu.

Saint-Omerist allpool on Aa jõgi kanaliseeritud ning läbib endise soo, mis on tammide võrgustikuga muudetud väga viljakandvaks, kuigi alati niiskeks oruks. Seal on ta osa Dunkerque'i-Escaut' suurlaevateest. Jõgi on ühendatud La Colme'i kanaliga, Calais' kanaliga ja Bourbourgi kanaliga.

Aa jõgi suubub merre Gravelinesi linnast kirdes. Suudme geograafilised koordinaadid on 51°00′21″ N, 02°06′17″ E.

Aa jõkke suubuvad paremalt Moerelak ning vasakult Bléquin, Houlle ja Oye.

Jõe ääres asuvad Bourthes, Verchocq, Fauquembergues, Wavrans-sur-l'Aa, Lumbres, Esquerdes, Hallines, Wizernes, Blendecques, Arques, Saint-Omer, Watten, Holque, Gravelines ja Grand-Fort-Philippe.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]