Mine sisu juurde

Ajakirjandus

Allikas: Vikipeedia
"press" suunab siia. Tehnikaseadme kohta vaata artiklit press (tehnika). Väliseesti ajalehe kohta vaata artiklit Press (ajaleht).
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk.
Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis
Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis.
Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses.

Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusväljaande loominguline töötaja on ajakirjanik.

Arvatakse, et Prantsuse revolutsioon toimus tänu ajakirjanduse kaudu vaba teabe levitamisele.

Ajakirjandus Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti ajakirjandus
Trükimasin Augsburgis MANi muuseumis.
Käsitsi vändatav trükimasin Augsburgis MANi muuseumis.

Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]