Mine sisu juurde

Hõljuk

Allikas: Vikipeedia
Hõljuki tomimispõhimõte. 1 - käiturpropeller; 2 - õhuvõtuava; 3 - õhkpadja puhur; 4 - seelik-ääris

Hõljuk on elastse äärisega (seelikuga) ümbritsetud kere alla tekitataval õhkpadjal püsiv ja propelleri abil liikuv veesõiduk.

Hõljukid jagunevad:

  • Amfiibhõljukid - elastsema kereäärisega, võimalik liikuda vee-, maa- ja jää pinnal;
  • Veehõljukid - jäigema kereäärisega, võimalik liikuda vaid veepinnal (kasutusel harvem).

Hõljuki eelis on väike süvis ja elastse seeliku puhul ka amfiibsus, sealhulgas veekogu jääl liikumiseks. Miinuseks on kaldal seismise tingimuste vajadus ja ekspluatatsiooni kulukus. Hõljuki kere alla õhkpadja tekitamiseks kasutatakse vastavaid puhureid või kompressoreid. Hõljuk peab kandma sõites ühtlasi plinkivat navigatsioonituld.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]