Mine sisu juurde

Hingede torm

Allikas: Vikipeedia
"Hingede torm"
Žanr ajalooline draamafilm
Režissöör Dzintars Dreibergs
Stsenarist Boris Frumin
Operaator Valdis Celmins
Helilooja Lolita Ritmanis
Peaosades Oto Brantevics
Raimonds Celms
Martins Vilsons
Jekabs Reinis
Gatis Gaga
Monteerija Gatis Belogrudovs
Kunstnik Juris Žukovskis
Produtsent Inga Pranevska
Tootja Kultfilma
Aasta 2019
Esilinastus 8. november 2019
Kestus 123 minutit
Riik Läti
Keel läti
IMDb profiil

"Hingede torm" (läti keeles Dvēseļu putenis) on 2019. aasta Läti ajalooline draamafilm, mille lavastas Dzintars Dreibergs.[1]

See esilinastus 8. novembril 2019 Lätis[2] ja 20. veebruaril 2020 rahvusvahelisel Berliini filmifestivalil.[3] Film on adaptatsioon Aleksandrs Grīnsi raamatust, mis kirjeldab tema teenistust esimeses maailmasõjas.[2] See valiti 93. Oscarite jagamisel Läti parimaks mängufilmiks, kuid seda ei nomineeritud.[4][5] [6]

Olles pealt näinud, kuidas pealetungiv Saksa keiserlik armee tema ema maha laseb, otsustab kuueteistaastane Artūrs koos isaga astuda Vene keiserliku armee Läti laskurpataljoni, lootuses ema mõrva eest kätte maksta. Artūrs jätkab võitlust Esimeses maailmasõjas idarindel, kus ta kaotab oma isa ja venna. Ta liitub bolševikega, kuid kui talle antakse käsk oma sõber hukata, ta deserteerub, naastes äsja väljakuulutatud riiki, et sõdida Läti Vabadussõjas ja alustada kõike nullist.

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Oto Brantevics – Artūrs Vanags
  • Raimonds Celms – Edgars Vanags
  • Mārtiņš Vilsons – Vanags
  • Jēkabs Reinis – Miķelsons
  • Gatis Gāga – Konrāds
  • Renārs Zeltiņš – Spilva
  • Vilis Daudziņš – Sala
  • Grēta Trušiņa – Marta
  • Ieva Florence – Mirdza
  • Rēzija Kalniņa – Ema

Filmivõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Peaosa näitleja Oto Brantevics valiti välja 1300 kandidaadi seast, hoolimata sellest, et Brantevicsil polnud varasemat näitlejakogemust.[7] Filmis näitles endine kaitseminister Raimonds Bergmanis ja ka toonane kaitseminister Artis Pabriks.[2] Mitmed lahingustseenid on filmitud kohtades, kus ajaloolised lahingud toimusid. Valdis Celmiņš ammutas oma operaatoritöö jaoks inspiratsiooni Christian Bergeri kontseptsioonist vältida laiaulatuslikke kaadreid, kasutades laiobjektiivi keskmiste võtete ja lähivõtete jaoks.[8]

Esimese viie linastusnädala jooksul nägi filmi üle 200 000 inimese, mis teeb sellest Läti enimvaadatud filmi pärast iseseisvuse taastamist.[9][10] [11]

  1. "Blizzard of Souls". National Film Centre of Latvia. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2018. Vaadatud 17. detsembril 2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Blizzard of Souls is a reminder that Latvia's freedom was never a given - director". The Baltic Times. 11. november 2019. Vaadatud 17. detsembril 2019.
  3. Balčus, Zane (20. jaanuar 2020). "Eyewell Picks Up Latvian BO Leader Blizzard of Souls". Film New Europe Association. Vaadatud 25. jaanuaril 2020.
  4. "Latvia enters film Blizzard of Souls for Oscar awards". National Film Centre of Latvia. Vaadatud 20. novembril 2020.
  5. "Latvia submits Blizzard of Souls for the Oscars". The Baltic Course. 19. november 2020. Vaadatud 19. novembril 2020.
  6. "FNE Oscar Watch 2021: Blizzard of Souls to Represent Latvia in Oscar Race". Film New Europe Association. 20. november 2020. Vaadatud 20. novembril 2020.
  7. Veidemane, Elita (7. november 2020). "Director Dzintars Dreibergs: Blizzard of Souls is the story of the birth of the Latvian state". Neatkarīgā Rīta Avīze. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2021. Vaadatud 25. jaanuaril 2020.
  8. Saito, Stephen (26. jaanuar 2021). "Interview: Dzintars Dreibergs, Oto Brantevics, Valdis Celmins and Lolita Ritmanis on Going to War in "Blizzard of Souls"". The Moveable Fest. Vaadatud 30. jaanuaril 2021.
  9. ""Blizzard of Souls" breaks Latvian box-office records". Public Broadcasting of Latvia. 16. detsember 2019. Vaadatud 17. detsembril 2019.
  10. Abbatescianni, Davide (17. detsember 2019). ""Blizzard of Souls" breaks Latvian box-office records". Cineuropa. Vaadatud 17. detsembril 2019.
  11. "Blizzard of Souls breaks attendance record with 200,000 people seeing the film in five weeks". The Baltic Times. 17. detsember 2019. Vaadatud 17. detsembril 2019.