Mine sisu juurde

Jürilill

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib perekonnast Cardamine. Jürililleks nimetatakse ka harilikku sinilille.

Jürilill
Aas-jürilill Cardamine pratensis
Aas-jürilill Cardamine pratensis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Jürilill Cardamine

Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Jürilille perekonda kuulub 150 liiki üheaastaseid ja mitmeaastaseid rohttaimi. Nad kasvavad kõigil mandritel peale Antarktika.

Jürilille kirjeldas esimesena teaduslikult Linnaeus 1753. Ladinakeelne nimi cardamine tuleb kreeka sõnast kardamon, mis tähendab aedsalatit ehk salatikressi. Selle nime andsid talle juba Linné-eelsed autorid.

Jürililled kasvavad kuni 60 cm kõrgeks. Vars on pikk, püstine (harva tõusev või lamav) ja harunenud. Varresõlmed ei ole kõvad.

Nendel jürililleliikidel, mis vanasti arvati eraldi perekonda Dentaria, on maa all lihakas risoom. Mõnel liigil on juuremügarad.

Lehed paiknevad varrel vahelduvalt, harvem vastastikku, ja võivad suuruselt olla väga mitmesugused, tillukestest kuni keskmise suuruseni. Nad on sulgjad või kahelisulgjad, tavaliselt terava tipuga. Alamperekonna Dentaria liikidel jagunevad lehed 3–5 osaleheks, millest igaüks on üle 3 cm pikk. Teistel liikidel on lehed jagunemata ja ligi 3 cm pikad. Nad võivad moodustada kodariku või kasvada varrel, isegi selle ülemises osas. Leheserv võib olla terve, saagjas või hambuline. Leheroots on kuni 2 cm pikk, aga võib ka puududa. Rootsuga ühinemise kohas võib leht olla pisut südamekujuline. Abilehed on väikesed. Lehed ja vars on tavaliselt pisut karvased.

Õied on radiaalsümmeetrilised ja moodustavad kännase või kobarasarnase paljuõielise õisiku. Õied on tavaliselt valged, harvem roosad või punased ja tillukesed kuni keskmise suurusega. Õied on ühekojalised. Kroonlehed on pikemad kui tupplehed. Kroonlehti on 4 ja nad on 5–8 mm pikad, tupplehed on umbes 3 mm pikad. Kandelehed on üksnes liigil Cardamine pattersonii. Tolmukaid on 6, harvem 4, ja nad paiknevad kahes ringis. Tolmukapead on kollased või punased. Õie keskel on mõnel liigil nektaarium, aga kõigil ei ole. Lühike emakakael lõpeb peakujulise emakasuudmega, mis on kergelt kahehõlmaline.

Vili on pikk ja peenike kõdrake, kus on palju (20–100) seemneid. Kõdrakese poolmed käänduvad vilja küpsedes spiraalselt, nii et kui vili avaneb, siis pole avanemisjoon sirge. Seemned ei ole kinnitunud kõdrakese vaheseina külge, nii et kõdrake on vahel seemnete ebaühtlase paiknemise tõttu kühmuline. Seemned on kollakaspruunid, piklikud ja tiivulised.

Eesti liigid

[muuda | muuda lähteteksti]