Looduslikud kiudained

Looduslikud kiudained on kiudained, mis on pärit looduslikest allikatest, nagu taimed, loomad või mineraalid, ja mida saab kasutada ilma neid keemiliselt muundamata.

Taimedes esinevad tselluloosist ja muudest sarnastest ühenditest koosnevad kiudained. Taimset kiudu saadakse taimede vartest (nt lina, kanep, džuut, manilla), viljadest (kookospähkel) ja seemnetelt (puuvill). Taimne kiud, eelkõige puidutselluloosi kujul, on tehiskiu toormaterjal (vt Keemilised kiudained).

Loomsed kiudained on peamiselt valkudest koosnevad karvad. Niisugused kiudained on vill (lammastelt ja kitsedelt, karv kaamelitelt) ja selle alaliigid meriinovill (meriino tõugu lammastelt), mohäärvill (angoora tõugu kitsedelt), kašmiirvill (kašmiiri tõugu kitsedelt) ning angooravill (angooraküülikutelt). Eriline loomne kiudaine on siid (siidiusside kookonitelt), erandlikult kasutatakse ka büssust karbiliigilt Pinna nobilis ja ämblikusiidi.

Orgaaniliste (taimsete ja loomsete) kiudainete kõrval leidub looduses ka anorgaanilisi, täpsemalt mineraalseid kiudaineid, neist tuntuim asbest.

Paljusid looduslikke kiudaineid kasutatakse toorainena paberi- ja tekstiiltoodete valmistamiseks.

Nii inimeste toit kui ka loomasööt sisaldavad kiudaineid. Toidu puhul nimetatakse neid kiudaineteks, sööda puhul ka toorkiududeks.