Mine sisu juurde

Mustaine

Allikas: Vikipeedia

Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Mustaine paikneb keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas.[1]

Mustaine koosneb melaniinpigmenti sisaldavatest närvirakkudest.

Mustaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Mustaine osaleb peaaju töös, näit liigutamisvõime tagamine, motivatsioon, reward-seeking behavior, õppimine, kognitsioon ja ka sõltuvustega seotud käitumine.

Mustainega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Parkinsoni tõbi, skisofreenia, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lastel).

Mustainet mõjutavad ravimite toimeained (osaline)

[muuda | muuda lähteteksti]

Psühhotroopse toimega retseptiravimites, milles üks toimeaine on levodopa.

  1. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]