Mine sisu juurde

Olekuvõrrand

Allikas: Vikipeedia

Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.

Pideva keskkonna mehaanikas on olekuvõrranditeks seosed pingete ja deformatsioonide vahel.[1]

Termodünaamikas nimetatakse olekuvõrrandiks eelkõige seost rõhu (p), aine absoluutse temperatuuri (T), ja ruumala (V) vahel:

.

Seda võrrandit nimetatakse termiliseks olekuvõrrandiks, et teda eristada kalorilisest olekuvõrrandist, mis väljendab aine termodünaamiliste olekuparameetrite (nt ruumala ja temperatuuri) funktsioonina keha siseenergiast U:[2]

.

Olekuvõrrandid võimaldavad rakendada termodünaamika seadusi konkreetsete ainete puhul.

,

kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant.

,

kus a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

  • Soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on
,

kus , kusjuures kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.

  1. Andrus Salupere (2017). "Pideva keskkonna mehaanika" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2018-12-17. Vaadatud 2018 detsember. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  2. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981