Mine sisu juurde

Soome keel

Allikas: Vikipeedia
soome keel (suomen kieli, suomi)
Kõneldakse Soomes, osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras, Loode-Venemaal (Karjalas)
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid umbes 5 miljonit[1]
Keelesugulus uurali keeled
 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    soome keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Soome, Rootsi (ametlik vähemuskeel), Euroopa Liit, Põhjamaade Nõukogu
Keelekoodid
ISO 639-1 fi
ISO 639-2 fin
Keele leviala
Soome keele leviala
Soome tähestik

Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelele pani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, aabits "Abckiria" (1543).

Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivaid vähemusi on Rootsis, Norras, Venemaal ja Eestis. Rootsis elab mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast. Ka Ameerika Ühendriikides ja Austraalias leidub soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on Argentinas ja Brasiilias.

Arvatakse, et soome keel arenes ülejäänud läänemeresoome keeltega ühtmoodi soome-ugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500–100 eKr. On väidetud, et soome-ugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soome-ugri algkeele idavariandile ning edelamurded on lähedased eesti keelele.

Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricolalt. Tema lõi soome keele ortograafia, toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.

17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal väiksema tähtsusega keeled.

Agricola töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Soome kirjakeele alused lõi Mikael Agricola. Agricola keel põhines Turu murdel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde.

Agricola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt armo (arm), vanhurskas (õiglane). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.

Ametlik seisund

[muuda | muuda lähteteksti]

Soome keel on üks Soome riigikeeltest (teine on rootsi keel, mida räägib 6% rahvastikust), Euroopa Liidu ametlik keel ning ametlik vähemuskeel Rootsis.

Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral.

Soome keele murded jaotatakse järgmisteks murderühmadeks:

Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ja Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt.

Karjalas räägitav karjala keel erineb soome keelest sedavõrd, et sel on oma ortograafia. Põhjamurret meänkieli räägitakse ja õpetatakse Rootsis omaette keelena.

  1. "Kotimaisten kielten tutkimuskeskus". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2008. Vaadatud 18. septembril 2011.
  2. Paul Alvre. "Soome keeleõpetuse reeglid". Tallinn, 1969, lk. 10

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]