Mine sisu juurde

Suurmogulite riik

Allikas: Vikipeedia

Suurmogulite riik
گورکانیان (pärsia)
Gūrkāniyān
مغلیہ سلطنت (urdu)
Mug̱liyah Salṭanat


1526–1857
Lipp
Suurmogulite riigi valdused 17. sajandil
Valitsusvorm absoluutne monarhia, unitaarriik (föderatiivse struktuuriga)
mogul Bābur (esimene)
Bahadur Šahh II (viimane)
Pealinn Agra
(1526–1540; 1555–1571)
Fatehpur Sikri
(1571–1585)
Lahore
(1585–1598)
Agra
(1598–1648)
Delhi
(1648–1857)
Religioon islam (1526–1857)
Din-e Ilahi (1582–1605)
Pindala 4 000 000 km² (1690 - 1707)
Rahvaarv 145 000 000 (1650, hinnanguline)
Ajalugu ja sündmused
Esimene Panipati lahing 21. aprill 1526
Aurangzebi surm 3. märts 1707
India ülestõus 21. september 1857
Riigikeeled tšagatai (ainult algselt)
pärsia (ametlik asjaajamiskeel)
urdu (kõneldi laialdaselt)
Rahaühik ruupia
Eelnev Järgnev
Delhi sultaniriik
Rajput
Maratha impeerium
Durrani impeerium
Inglise Ida-India Kompanii

Suurmogulite riik oli aastatel 1526–1857 Hindustani poolsaarel eksisteerinud kuningriik, mida valitses mongolite ja tšagatai-turgi päritolu dünastia. Riigi kese asus Põhja-Indias, Induse ja Gangese tasandikul Delhi, Agra ja Lahore linna ümbruses. Mogulite riigi kõrgaeg oli 17. sajandil, mil see hõlmas täielikult tänapäevase Hindustani poolsaare, Pakistani ja osa Afganistanist. 3,2 miljoni ruutkilomeetrisel territooriumil elas umbes 100–150 miljonit inimest.

Riiki valitses mogul. Riigikeeleks oli pärsia keel. Varased mogulid kõnelesid lisaks pärsia keelele emakeelena tšagatai keelt.

Mogulite riigi esimene valitseja oli Kesk-Aasia Timuriidide dünastia prints Bābur, kes kukutas 1526. aastal võimult Delhi sultanaadi viimase valitseja Ibrahim Lodi. Sõna mogul tähendab arvatavasti mongolit; mogulid pidasid end mongolite järeltulijateks. Mogulid olid islamiusulised, kuid suurem osa kuningriigi elanikest olid hindud.

Kuningriigi teine valitseja Humāyūn kaotas algselt sarnaselt oma isa Bāburiga kuningriigi, kuid võitis selle tagasi ja laiendas seda pärslaste abiga. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Akbari pojapoeg Šahh Džahan ehitas Agrasse aastatel 1630–1653 kuulsa Tāj Mahali.

Aurangzebi surma järel 1707. aastal hakkas kuningriik nõrgenema ja tugevnes hindude Maratha riik. Mogulid püsisid võimul veel 150 aastat, mil see lagunes 1857. aastal Briti impeeriumi vastu alustatud mässus.

Mogulite riigi valitsejad

[muuda | muuda lähteteksti]
Valitsusaastad Mogul
1526–1530 Bābur
1530–1540 ja 1555–1556 Humāyūn
1556–1605 Akbar
1605–1627 Džahangir
1627–1658 Šahh Džahan
1658–1707 Aurangzeb
1707 Muhammad Azam Šahh
1707–1712 Bahadur Šahh I
1712–1713 Džahandar Šahh
1713–1719 Farrukhsiyar
1719 Rafi ud-Darajat
1719 Šahh Džahan II
1719–1748 Muhammad Šahh
1748–1754 Ahmad Šahh Bahadur
1754–1759 Alamgir II
1759–1760 Šahh Džahan III
1760–1806 Šahh Alam II
1806–1837 Akbar II
1837–1857 Bahadur Šahh II