Mine sisu juurde

Tiitrimine

Allikas: Vikipeedia
Tiitrimine

Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).[1]

Kasutatakse kolme tiitrimismeetodit:

Otsetiitrimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni.

skeem: A + T = P

Tagasitiitrimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda analüüdi ja titrandi reaktsioonil moodustunud produkti (P).

skeem: A + Tliias = P + Tliig
Tliig + B = Q

Asendustiitrimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse eelkõige kompleksonomeetrias. Titrandi (T) ja nõrgema kompleksimoodustaja (B) vahelise reaktsiooni produktiga (Q) pannakse reageerima tiitritav lahus (A, peab olema tugevam kompleksimoodustaja); määratakse eralduva nõrgema kompleksimoodustaja (B) hulk.

skeem: A + Q = P + B
B + T = Q
  1. "Tartu ülikool Analüütiline keemia I, tiitrimine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2007. Vaadatud 29. märtsil 2012.