Mine sisu juurde

Andmekandja

Allikas: Vikipeedia

Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

Andmekandjaid looduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Bioloogias on geneetilise informatsiooni kandjaks nukleiinhapped.

Loomadel, sealhulgas inimestel, on füsioloogilisteks andmekandjateks närvisüsteemi moodustavad närvirakud pea- ja seljaajus jm. Taimedel vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).

Andmekandjaid inimühiskonnas

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimkultuuris tekkis koos keele arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Mnemotehniliste vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.

Koos kirja jt märgisüsteemide kasutuselevõtuga hakati andmeid märkidena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates trükinduse kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul.

Alates 18. sajandist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.

20. sajandil laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine keemiliste vahendite abil (fotograafia ja filmilint). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused perforatsioonil põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele.

Andmekandjaid

[muuda | muuda lähteteksti]