Mine sisu juurde

B-hepatiit

Allikas: Vikipeedia
B-hepatiidi viirus mikroskoobi all

B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Naha värvumine toimub 25% haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. B-hepatiit on üks kõige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV.

B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetus ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-hepatiidist võib kujuneda krooniline hepatiit, mis võib areneda maksatsirroosiks, maksavähiks ning põhjustada surma. Kolmandik maakera elanikkonnast on infitseeritud B-hepatiidi, kokku sureb B-hepatiidi tagajärjel üle miljoni inimese aastas. B-hepatiidi vastu on võimalik end vaktsineerida.

B-hepatiidi levik

[muuda | muuda lähteteksti]

B-hepatiit levib kõigi kehavedelike kaudu (veri, higi, sperma, tupesekreet, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad), vereülekande ja nõelatorke kaudu, sünni jooksul emalt lapsele, seksuaalsel teel.

B-hepatiidi nakatumisriskiga piirkonnad on näiteks Venemaa, Türgi, Egiptus, Tai, Indoneesia, Nigeeria, Bulgaaria ja Põhja-Kanada.