Mine sisu juurde

Exmoor

Allikas: Vikipeedia
Inglismaa ja Walesi rahvusparkide kaardil on Exmoor tähistatud numbriga 8.
Dunsteri linnus

Exmoor on Suurbritannias Edela-Inglismaal Devoni ja Somerseti krahvkonnas asuv piirkond, mis on tänapäeval rahvuspark.

Rahvuspark asutati 1954. Selle pindala on 693 km². Rahvuspargist 71% asub Somersetis ja 29% Devonis. Exmooris elab 10 600 inimest.

Umbes kolmveerand pargist on eraomanduses. Suurimad maaomanikud Exmooris on Ajaloolise Väärtusega või Looduskaunite Kohtade Riiklik Trust (10%) ja rahvuspargi juhatus (7%). Veel on suured maaomanikud riigi metsandusamet, Suurbritannia monarh ja vee-ettevõtted. Suurim eraomanik on jahimeeste huve kaitsev Badgworthy Land Company.

Exmooris on parasvöötme mereline kliima, natuke niiskem ja pehmem kui mujal Inglismaal.

Aasta keskmine temperatuur on Exmoori keskel rannikust kaugel Simonbathis +8,3 °C. Temperatuuri aastane ja päevane kõikumine on Exmooris väiksem kui mujal Inglismaal. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, kus päeva maksimaalne temperatuur on keskmiselt +21 °C. Lund sajab sisemaal keskmiselt 23 päeva aastas, rannikul keskmiselt 6 päeva aastas. Püsivat lumikatet talvel ei moodustu.

Pilved moodustuvad sageli sisemaal, mägede lähedal, ja vähendavad sealset päikesevalgust. Keskmiselt paistab päike 1600 tundi aastas. Kõige rohkem päikest paistab juunis, kõige vähem detsembris.

Vihma sajab Exmoori idaosas 800 mm aastas, aga mägedes üle 2000 mm.

15. ja 16. augustil 1952 sadas ööpäeva jooksul 225 mm sademeid. Samal päeval toimus Lyni jõel asuvas Lynmouthi külas uputus, mille käigus Lyn tõusis üle kallaste ja hävitas üle saja maja. Hukkunuid oli 34.

Kultuuri- ja loodusmälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Exmooris on 208 kultuuri- ja loodusmälestist. Nende seas on Dunsteri linnus, Tarr Stepsi kiviplaatsild ja Dunsteri kandehobusesild. Exmooris on 16 reservaati.

Exmoor on matkajate, mägironijate ja muidu looduses viibijate seas populaarne. Nende tarbeks on Exmooris 58 km pikkune jalgtee Colerige'i tee, mis on saanud nime 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses tegutsenud luuletaja Samuel Taylor Coleridge'i järgi ning algab tema kodu juurest. Exmoori läbivad ka 166 km pikkune Kahe Nõmme tee, mis ühendab Exmoori Dartmooriga, ja 1014 km pikkune Edelaranniku tee, mis on Suurbritannia kõige pikem jalgtee.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]