Mine sisu juurde

Kilpnääre

Allikas: Vikipeedia

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Kilpnäärme areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, kilpnäärmehormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja arenguastmeti.

Madudel paikneb paaritu kilpnääre harkelundi ja südame ees.

Kilpnäärme arengut madudel on vähe uuritud, kuid kilpnääre on tuvastatud hariliku nastiku embrüotel juba pärast munade väljutamist.[1]

Kilpnäärme kuju võib maoliigiti erineda, nii on emase Natrix sipedon sipedoni kilpnääre munaja kujuga, mõõtmetega 3,0 x 4,0 mm ning asukoht 21. ja 24. kõhukilbise juures.[2][3]

Verevarustuse garanteerivad kraniaalne kilpnäärmearter (a. thyroidea superior) (hargnevad kilpnäärmetüvest) ja kaudaalne kilpnäärmearter (a. thyroidea inferior). Vere äravoolu tagavad kaudaalne kilpnäärmeveen (v. thyroidea inferior) ja kraniaalne kilpnäärmeveen (v. thyroidea superior).[4]Lümfisooned katavad kilpnääret väljast ja lümf liigub kaelalümfisõlmedesse.

Madudel tehtud türeoidektoomia mõjutab kestamiste sagedust nii, et kestamine toimub lühemate ajavahemike tagant. Sagedaste kestamistsüklitega seostatakse seltsilisloomadena peetavatel madudel ka hüpertüreoidismi.

Kilpnäärmehormoonide sisaldus on samuti varieeruv nii on isaste harilike rästikute ringleva türoksiini (T4) sisaldus suurim just paljunemisperioodil.[5]

Madudel reguleerivad kilpnääre ja kilpnäärmehormoonid kasvu, kestamist ja puhkeseisundeid ning paljunemist.

Kilpnääre on allutatud ajuripatsi kontrollile.[6]

Välisanatoomia ja asend

[muuda | muuda lähteteksti]

Kilpnääre koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast kitsusest ehk püramiidsagarast.

Kilpnääre kaalub 10–40 g.

Inimesel paikneb paaritu kilpnääre harilikult kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Arenguhäire korral võib tegu olla ektoopilise kilpnäärmega ja see võib paikneda sagedasti keeles, prelarüngeaalses või sublingvaalses piirkonnas ja harvemini keskseinandis, südames, söögitorus, diafragmas[7] aga võib paikneda ka aordis, neerupealistes, kõhunäärmes, sapipõies, nahas[8], lümfisõlmedes jm.

Kilpnäärme areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapse sünniks on kilpnääre formeerunud ja kaalub 1,6–2,0 g. Esimese eluaasta lõpuks näärme kaal kahekordistub ja 20. eluaastaks kaalub kilpnääre 35 g. Esimestel elukuudel on kilpnäärme iseärasusteks õrn sidekoeline strooma, veresoonte rohkus, väiksemõõtmelised lõpp-põiekesed ja kolloidi puudumine folliikulite õõntes ning näärme minimaalne aktiivsus. Kilpnääre on kesknärvisüsteemi reguleeriva mõju all vahetult närviharude ja hüpofüüsi kaudu.[9]

Kilpnäärme talitluslikeks üksusteks on folliikulid. Folliikulite vahel paiknevad C-rakud, mis toodavad kaltsitoniini. Kilpnäärme folliikuli moodustab ühekihiline epiteeliga vooderdatud õõs. Õõs sisaldab kolloidi ja see sisaldab türeoglobuliini. Türeoglobuliini struktuuris säilitatakse kilpnäärmehormoone türoksiini ja trijoodtüroniini.[10]

Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (kaltsitoniin, trijoodtüroniin, türoksiin) reguleerivad ja mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi erutusprotsesse, suguelundite ja piimanäärmete arengut ja talitlust.

Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.

Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Kilpnäärmega seoses ja elundi talitluses võib esineda mitmesuguseid häireid, mille diagnoosiks võivad olla struuma, hüpertüreoos, hüpotüreoos, kilpnäärmepõletik, türeotoksikoos, vastsündinu türeotoksikoos, Basedowi tõbi, autoimmuuntüreodiit, Hashimoto tõbi, kilpnäärmevähk jpt.

  1. Rupik W., Structural and ultrastructural differentiation of the thyroid gland during embryogenesis in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Zoology (Jena). oktoober 2011 ;114(5):284-97. doi: 10.1016/j.zool.2011.05.002, veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  2. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  3. W. Gardner Lynn,Structure and Functions of the Thyroid Gland in Reptiles, American Midland Naturalist, 64. väljaanne, nr 2 (oktoober, 1960), lk 309–326, Veebiversioon (vaadatud 9.12.2013) (inglise keeles)
  4. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  5. David O. Norris, Kristin H. Lopez, "Hormones and Reproduction of Vertebrates", – 3. köide : Reptiles, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  6. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 60, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  7. Peeter Müürsepp, Ene Kivirüüt, Mart Kull, Heleri Konik, Valeri Tiganik, Küllike Hallik, Ektoopiline kilpnääre keeles, Eesti Arst 2005; 84 (6):423–425, vaadatud 5. aprillil 2017
  8. Klubo-Gwiezdzinska J, Manes RP, Chia SH, Burman KD, Stathatos NA, Deeb ZE, Wartofsky L., Clinical review: Ectopic cervical thyroid carcinoma—review of the literature with illustrative case series. Lühikokkuvõte., J Clin Endocrinol Metab. september 2011;96(9):2684-91. doi: 10.1210/jc.2011-0611., (vaadatud 12.12.2014)
  9. Prof M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 362–365, 1957
  10. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 557, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  11. The history of the thyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Hormoonid