Mine sisu juurde

Kuldbulla

Allikas: Vikipeedia
Alexios III Megas Komnenose keiserlik chrysobull, 1374
Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356
Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias

Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt välja antud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla). Mõiste tähistas algul kuldset pitserit ennast, kuid hiljem kasutati seda kogu üriku kohta. Selliseid ürikuid tunti kuldbulladena Lääne-Euroopas, Bütsantsi keisririigis kutsuti neid chrysobull (χρυσός ehk chrysos tähendab kreeka keeles kulda).

Ligi kaheksasada aastat anti neid välja ühepoolselt, ilma kohustusteta teisele poolele. Kuid lõpuks osutus see ebasoodsaks, kui bütsantslased püüdsid talitseda võõrvõimude jõupingutusi keisririigi kahjustamisel. 12. sajandil hakkasid bütsantslased kuldbulladele lisama oma läbirääkimispartnerite kohustuste vannutatud avaldusi.

Muud Euroopa monarhid võtsid kuldbullasid vastu Bütsantsi imiteerides, kuid kasutasid neid palju säästlikumalt. Mittebütsantslike kuldbullade erandlik loomus andis neile palju suurema tähtsuse kui oli bütsantslikel originaalidel või tavalistel teadaannetel. Märkimisväärsed kuldbullad olid: