Mine sisu juurde

Olümpia

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Vana-Kreeka kultusekohast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Olümpia (täpsustus).

Olümpia

Pindala: 1,1 km² Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 37° 38′ N, 21° 38′ E
Olümpia (Kreeka)
Olümpia
Zeusi templi varemed Olümpias

Olümpia on Kreekas Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, mida korraldati alates aastast 776 eKr.

Vanakreeka mütoloogia järgi võitis Tantalose poeg Pelops sealkandis Pisa kuningat Oinomaost kaarikuvõidusõidus ja sai tema tütre Hippodameia endale naiseks.[1]

Sellest ajast peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Herakles määras oma isa Zeusi pühamu piirid ja hakkas Zeusi auks seal korraldama ülekreekalisi mänge, mis tegid Olümpia kuulsaks.[1]

Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, asusid Zeusi altar, Hera, Zeusi, metrooni ehk Suure Ema ja heerose Pelopsi tempel ning Kreeka linnriikide varakambrid. Olümpiat ja selle ehitisi kaunistasid rohked skulptuurid. Vanim ehitis Olümpias oli Hera tempel, mis ehitati 7. sajandi keskel eKr. See põles maha ning taastati umbes 600 eKr savist seinte ja puidust sammastega dooria peripteerina. Sellest on säilinud sokliosa. Ka aardekambritest ja paljudest teistest hellenismi ja Rooma aja ehitistest on säilinud varemeid.[1]

Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Ka see oli dooria stiilis peripteer, aga Hera templist suurem. See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi, näiteks lõvipeakujuliste veesülititega siima, mis asub Berliini antiigimuuseumis.[1]

Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi. See kuju arvati seitsme maailmaime hulka. Tema suurejoonelisusest annavad ettekujutuse kujutised müntidel ja gemmidel ning Pausaniase kirjeldus.[1]

Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid kuni 45 000 pealtvaatajat, ning harjutuspaigad (gümnaasium ja palestra). Pärast olümpiamängude keelustamist 394 jäeti Olümpia maha. Bütsantsi keiser Theodosius II, kes oli sügavalt kristlik valitseja, andis 426. aastal käsu Olümpia pühamu maha põletada[2].

Esimesed kavakindlad arheoloogilised kaevamised korraldati seal 18751881 sakslase Ernst Curtiuse juhtimisel[1]. Need olid esimesed suured teaduslikud väljakaevamised, mida juhtisid arhitektid ja arheoloogid[1]. Leiti rohkem kui 130 marmorkuju ja bareljeefi, ligi 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamisi jätkati 19361941 ja uuesti aastast 1952[1].

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 46
  2. David Vseviov (2004). Bütantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 27.