Mine sisu juurde

Palermo

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Itaalia linnast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Palermo (täpsustus).

Palermo

itaalia Palermo
sitsiilia Palermu
Lipp
Vapp
Palermo lipp
Palermo vapp

Pindala: 161 km² (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 630 167 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 38° 7′ N, 13° 22′ E
Palermo (Itaalia)
Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus. Iga päev sõidab sinna kohalikule elanikkonnale lisaks üle 200 000 töö ja kodu vahet pendeldaja, peamiselt saare teistest piirkondadest. Linn ulatub üle Conca d'Oro tasandiku, ühelt poolt ümbritseb seda Palermo mägede barjäär ning teisel pool asub Palermo laht.

Palermo linna asukoht on olnud asustatud juba eelajaloolistest aegadest ning selle pikk ajalugu ning arvukad tsivilisatsioonid ja rahvad on andnud linnale tähelepanuväärse kunsti- ja arhitektuuripärandi. UNESCO kuulutas 2015. aastal maailmapärandi nimistusse Araabia-Normanni aegse Palermo vanalinna ning Cefalù ja Monreale katedraalid, kus on mitmeid monumentaalseid varasid. Riikliku tähtsusega on seal mitmeid hooneid, sealhulgas kirikuid ja paleesid.

Sitsiilia regionaalassamblee, maailma vanim aktiivne parlamentaarne assamblee, asub Palermos Palazzo dei Normannis. Linn säilitas Sitsiilia kuningriigi pealinna rolli aastatel 1130–1816.

Palermo kliimadiagramm

Esimesed inimtegevuse jäljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised, pärinevad pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi.

734 eKr rajasid foiniiklased tänapäeval Palermona tuntud asula loodusliku sadamakoha kaldale. Sel ajal elasid Ida-Sitsiilias sikanid, kes Thukydidese andmeil saabusid saarele Pürenee poolsaarelt, võib-olla Katalooniast.

Seejärel koloniseerisid Sitsiilia lõuna- ja lääneranniku kreeklased, kes aga põhjarannikul olevat Palermot ei hõivanud. Kreeklased kutsusid sadamat nimega Panormus, mis tähendab kõigi sadamat (vihje heale sadamakohale).

Palermo läks foiniiklaste järeltulijate ja pärijate Kartaago valdusse. 276 eKr vallutas linna Pyrrhos ning kuigi ta sõja Rooma ja tema tollase liitlase Kartaago vastu kaotas, jäi Palermo kreeklaste kolooniaks. Kuid juba Esimeses Puunia sõjas läks Palermo 251 eKr Rooma valdusse ja jäi roomlastele enam kui 700 aastaks.

Kui Rooma riik lagunema hakkas, hõivasid vandaalid 440 Palermo oma kuninga Geiserichi juhtimisel. 488 vallutasid Palermo idagoodid Theoderich Suure juhtimisel. Bütsantsi väejuht Belisarius hõivas kogu Sitsiilia 535.

831 algas moslemite vallutus Sitsiilias, mis kestis kristlaste tugeva vastupanu tõttu aastani 904. Moodustati Sitsiilia emiraat, mille pealinnaks sai Palermo – seni oli Sitsiilia tähtsaim linn olnud Sürakuusa. Emiraadi ajal muutus Palermo nii kauniks, et võistles Córdoba ja Kairoga. 1050. aastaks elas Palermos 350 tuhat inimest ja ta oli Euroopas suuruselt teine linn Córdoba järel, kus oli 450 tuhat elanikku.

Normannid tungisid Sitsiiliasse 1060 ja emiraat lõppes 1072. Palermo elanike arv oli langenud 150 tuhandeni, kuid ta oli tõusnud Euroopa suurimaks linnaks, sest Córdoba elanike arv oli langenud veelgi rohkem. Palermo oli aastatel 1130–1266 Sitsiilia kuningriigi pealinn. Kristlaste võimu ajal Palermo allakäik jätkus ja 1330. aastaks oli linnas 51 tuhat elanikku. Järgnesid musta surma aastakümned, mil elanike arv veelgi langes.

1194. aastal läks Sitsiilia Saksa-Rooma riigile, Saksa-Rooma keisri Heinrich VI sissetungiga oma naise Costanza nimel, kes oli Sitsiilia kuninga Roger II tütar. Costanza ja Heinrich võitsid lõpuks ja kuningriik läks aastal 1194 Hohenstaufenitele, kelle dünastia valitses Saksa-Rooma riiki. 126682 kuulus linn Kapetingide valitsejadünastia hulka kuuluvale Anjou Charlesile, seejärel Aragónile.

1479. aastal läks kogu Sitsiilia Aragóni krooni valitsejatele, kes valitses saart kuni 1713 ja 1717–1718. Savoia valitses saart 1713–1717 ja 1718–1720 ning Austria 1720–1734. Seejärel kuulus saar taas Hispaaniale, kuni Giuseppe Garibaldi selle 1860. aastal vallutas. Ta sisenes Palermosse 27. mail 1860. Pärast rahvahääletuse korraldamist sai Sitsiilia 1861 osaks Itaalia kuningriigist.

Viigipuu Palermos

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Punta Raisi lennuvälja lennujuhtimistorn

Palermos on tüüpiline Vahemere kliima kuiva ja kuuma suvega ning sooja ja vihmase talvega. Teistel aastaaegadel on mõnusad soojad temperatuurid. Suvi on kuiv ja kuum, üldiselt väga kuum, kuigi tihti tuuline tänu meretuulele.

Harvadel juhtudel võivad Aafrika kuumad tuuled viia temperatuuri üle 45°C ning õhuniiskuse tase võib langeda isegi alla 15%. Talvel on soojematel päevadel üle 20°C.

Tänavatoit

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikus köögis on väga tüüpiliseks tänavatoit, mida leidub laialdaselt igal pool. Il panino con la milza (põrnaga võileib), mis valmistatakse searasvas praetud põrna- ja vasikakopsudest ning mida saab süüa schiettu (lihtne) või maritatu (caciocavallo või ricotta või mõlema juustuga) moel, il panino con panelle (võileib soolaste praetud kikerhernejahust viiludega) koos crocchèga (pehmed praetud kartulipüree tükid). Väga populaarne on ka Palermo pitsa variant nimega sfincione: valmistatud tomati, sibula, caciocavallo juustu ja oliiviõliga. Teised tuntuimad tänavatoidud on stigghiola, frittola ja caldume.

Väga levinud on ka nn kohalikud pirukad, sealhulgas: calzoni, ravazzate, rizzuole, rollò, ja kuulsad arancine (praetud riisipallid, mis on täidetud tavaliselt kas liharaguu või singi-juustu seguga).

Nime päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Foiniiklased nimetasid Palermo linna Zyziks (tähendab lille). Praegune nimi tuleneb vanakreeka sõnadest πᾶς, pâs, "kõik" ja ὅρμος, hórmos, "sadam", "suur sadam" ning roomlastega sai Palermo nimeks Panormus. Araablaste häälduse järgi sai linn nimeks Balarm ning Palermo võeti lõplikult kasutusele uusajal.

Palermos on jalgpalliklubi U.S. Città di Palermo. See klubi mängib alates 2004. aasta sügisest Serie A-s. Klubi parimad tulemused Serie A-s on 5. kohad aastail 2006, 2007 ja 2010, Itaalia karikavõistlustel finaalipääs aastail 1974, 1979 ja 2011 ning UEFA karikasarjas pääs 16 parema hulka 2006.

Klubi kodustaadion on Renzo Barbera staadion, mis avati 24. jaanuaril 1932 ja pärast 1990 toimunud viimast ümberehitust mahutab 36 349 pealtvaatajat. Sellel staadionil toimusid 1990. aasta jalgpalli MM-i F-alagrupi need mängud, mis ei sisaldanud Inglismaa jalgpallikoondist.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]