Mine sisu juurde

Rippsild

Allikas: Vikipeedia
Endine maailma pikim rippsild – Akashi-Kaikyo sild

Rippsild on sillatüüp, mille puhul sillatekk (silla liiklust kandev osa) ripub.

Rippsilla puhul kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduvaid rippsildu, mille puhul peatrossid ankurdatakse peatalade külge.

Rippsilla osad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Püloonid ehk tugipostid – hoiavad trossi üleval.
  • Ankrud – hoiavad trossi pinge all.
  • Riputid, tavaliselt rippkaablid – kinnitavad sillateki kandva trossi (peakaabli ehk peatrossi) külge. Kasutatakse ka jäiku vardaid.
  • Sillatekk – sillataladest moodustuv pind, millel toimub liiklus.

Rippsilla eelised ja puudused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Rippsilda on võimalik ehitada suhteliselt pikka, võrreldes muude sillatüüpidega
  • Rippsild võimaldab säilitada (vee)liikluse silla all
  • Konstrueerimine ja ehitamine on suhteliselt lihtne – ehituse ajaks pole vaja oluliselt lisatoestust, mistõttu saab rippsilla ehitada näiteks üle sügavate kuristike, kus alt toestamise võimalus puudub.
  • Rippsillal puudub jäikus, mistõttu see võib halbade ilmastikuoludega, näiteks tugeva tuulega, muutuda liiklusele ohtlikuks.
  • Rippsillale mõjuv jõud seda ületavast liiklusest ei ole tasakaalustatud, mistõttu ei sobi rippsild näiteks rongiliikluseks.

Kuulsaid rippsildu

[muuda | muuda lähteteksti]

Rippsildu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]