Mine sisu juurde

Taglas

Allikas: Vikipeedia
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad.
Seisev taglas ja peelestik: A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid;
Purjed: 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel;
Jooksev taglas ja tõuvärk: 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud.

Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.

Taglase ehituslik jaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Seisevtaglas on alaliselt kinnitatud, kuid vajadusel lahtivõetav. Seisevtaglase moodustavad peelestik ja seda toestavad paikselt kinnitatud vaierid, trossid, ketid ja rautised nagu vandid, taagid, parduunid, veetaagid jm.
  • Jooksevtaglas koosneb peelestiku liikuvate osade ja purjede käsitlemiseks vajalikest vaieritest, trossidest, kettidest, plokkidest jm. Siia kuuluvad brassid, kiitaud, koordingud, neervallid, soodid, tirgud, topenandid, vallid jms.

Jooksevtaglase ülesseadmist nimetatakse taageldamiseks.

Purjelaeva taglasele on ühtlasi iseloomulik: