Mine sisu juurde

Zwickau

Allikas: Vikipeedia
Zwickau

saksa Zwickau


Pindala: 102,5 km²
Elanikke: 87 172 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 50° 43′ N, 12° 30′ E
Zwickau (Saksamaa)
Zwickau
Zwickau linnarajoonid
Zwickau toomkirik
Zwickau Katariina kirik

Zwickau on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Zwickau kreisi keskus.

Ta asub Mulde jõe ülemjooksu ääres, mida nimetatakse Zwickauer Muldeks, 130 km Dresdenist edelas.

Zwickaust saab sõita raudteed mööda kagusse Auesse, läände Werdausse ja kirdesse Glauchausse. Maanteed mööda saab sõita kirdesse Chemnitzisse, edelasse Reichenbach im Vogtlandi kaudu Plauenisse ja põhja Meeranesse. [2]

Zwickau piirkonna asustasid slaavlased 7. sajandil. 10. sajandil hakkasid sinna lääne poolt saabuma sakslastest ümberasujad ja slaavlased ristiusustati.

Kirjalikes allikates on Zwickaud esimest korda mainitud kauplemiskohana aastal 1118 nimega terretorio Zcwickaw. 1212 sai Zwickau linnaks. Samal 13. sajandil asusid linna frantsiskaanid ja tsistertslased. 12901323 oli Zwickau vabalinn, aga hiljem annetati Meißeni markkrahvkonnale.

Linna kirikute hulgas on tähelepanuväärne 14511536 ehitatud Maarja kirik, mis on 88 meetri kõrgune ja mille tornikell kaalub 51 tonni. Hilisgooti stiilis Katariina kirikus on Lucas Cranach vanemale omistatav altarimaal ning 15201522 oli selles pastoriks Thomas Müntzer.

Esimene kaevandus rajati sinnakanti juba 1316, aga laiaulatuslik kaevandamine algas alles 1470 pärast hõbeda avastamist Schneebergi mäel. Kaevandustest saadav tulu muutis Zwickau Saksimaa majandus- ja kultuurikeskuseks.

1487 asutati linnaarhiiv, mille vanimad säilikud pärinevad 13. sajandist. Reformatsiooni ajal asutasid õpetlased Raekooli raamatukogu, mis püsib tänapäevani. Praegune raekoda valmis 1581.

1521 algas Zwickaus anabaptistide liikumine Zwickau prohvetite ilmumisega. Samal aastal pagendati nad linnast, kuid sellegipoolest sai Zwickau esimeseks linnaks pärast Wittenbergi, kes ühines reformatsiooniliikumisega.

Kolmekümneaastase sõja käigus sai linn tugevalt kannatada.

17. aprillil 1945 okupeeris linna USA armee, sama aasta 30. juunil Punaarmee. Kuni Saksamaa taasühinemiseni kuulus linn Saksa DV-sse.

Kuni 1. augustini 2008 oli Zwickau kreisivaba linn.

Zwickaus oli 1530. aastal 7700 elanikku – see elanike arv saavutati uuesti alles 1830. aastatel. Pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu 1640 oli elanikke 2700. Aastail 1944–2003 oli linnas üle 100 tuhande elaniku. Kõige suurem elanike arv 138 844 registreeriti 31. augustil 1950.

Zwickau lähedal olid suured kivisöekaevandused. Kivisöe kaevandamist linna lähedal on mainitud juba 1348, kuid tööstuslikul määral hakati seda kaevandama alles 19. sajandil, mil see muutus ka linna peamiseks tööstusharuks. Kivisöekaevandused soodustasid linna ja kogu piirkonna industrialiseerimist. Selle mõjul tekkisid ja arenesid linnas paljud tööstusharud: kõigepealt muidugi kaevandusseadmete tootmine, terase- ja rauatöökojad, tekstiili- ja masinatööstus ning edasi juba keemiatööstus, portselani, paberi, klaasi, värvainete, traadi, plekknõude, riiete ja kanga valmistamine. Tekkisid ka auru jõul töötavad saeveskid, teemantide ja klaasi poleerimise ettevõtted, terase valutehased ja pruulikojad.

1885 leiutas Carl Wolf ohutu kaevanduslambi, võttis sellele patendi ning asutas koos äripartneriga ettevõtte Friemann & Wolf, mis sai maailmakuulsaks.

1904 asutati linnas Horchi autotehas, millele 1909 järgnes Audi. 1932 ühendati Audi, Horch, DKW ja Wanderer uueks ettevõtteks Auto Union. Teise maailmasõja ajal rajati Horchi tehase lähedale Flossenburgi koonduslaager ja Ostersteini lossi rajati sunnitöölaager. USA sõjavägi vabastas sõja lõpul mõlemad laagrid. Pärast sõja lõppu demonteerisid punaarmeelased kõik autotootmisliinid ja vedasid Venemaale, kus neid uuriti ja kasutati uute autode tootmiseks.

1948 riigistas nõukogude võim kõik suured ettevõtted. 1958. aastal moodustati riigiettevõte VEB Sachsenring, milles hakati tootma Trabante. See oli maailma esimene ettevõte, mis tööstuslikult hakkas tootma plastkerega (duroplast) autosid.

Majanduslikel põhjustel suleti kivisöekaevandused 1978 pärast seda, kui maa alt oli välja toodud 230 miljonit tonni söelademeid, seda isegi rohkem kui kilomeetri sügavuselt. Kuid Zwickau jäi kaevanduslinnaks kuni 1992, mil suleti viimane koksipõletusahi.

Saksa DV ajal oli Zwickaus veel kaks suurettevõtet: uraani rikastamise ettevõte Zwickau-Crossenis ja masinaehitustehas Zwickau-Cainsdorfis. Viimane tootis mitmesuguseid seadmeid uraanikaevandustele ja -rikastusettevõtetele. Uraani rikastamine lõpetati 1989 ja pärast Saksamaa ühinemist müüdi masinaehitustehas erainvestorile.

Pärast Saksamaade ühinemist lõpetati Trabantide tootmine, aga Volkswagen rajas sinna uue tehase ja Sachsenring toodab endiselt autotööstuse detaile. Zwickaus asub Volkswageni tütarettevõte Volkswagen Sachsen GmbH, mis paneb kokku Golfi, Passati ja Phaetoni autosid.

Iga 5 aasta tagant toimuvad kohalikud valimised. Alates 1994 on linnavolikogus olnud 48 kohta. Viimased kohalikud valimised toimusid 2009 ja linnavolikokku pääses rohkem valimisnimekirju kui iial varem: üheksa. Kristlik-Demokraatlik Liit sai 17 kohta, Saksamaa Vasakpartei 10 kohta, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 9 kohta, Vaba Demokraatlik Liit ja valimisliit "Freie Wähler" kumbki 3 kohta.

Keskväljak

Aukodanikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt paljudest teostest Saksa linnadest on Zwickaul läbi aegade, ajates 1832. aastast olnud palju aukodanikke: 2010. aasta seisuga 53, kellest 7 on elus. Enne Teise maailmasõja lõppu valitud 28 aukodanikust oli enamik poliitikud ja sõjaväelased, pärast valitud 25 aukodanikust olid üksnes 2 poliitikud ja sõjaväelasi pole olnud.

Tuntuimad Zwickau aukodanikud on Otto von Bismarck (1895), Paul von Hindenburg (1933), Adolf Hitler (1933), August Horch (1939) ja Max Pechstein (1947). Tänapäevastest aukodanikest on arvatavasti tuntuimad Volkswageni juhatuse esimehed Carl Hahn juunior (1998) ja Ferdinand Piëch (1999).

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Zwickau sõpruslinnad on Jablonec nad Nisou (Tšehhi, alates 1971), Zaanstad (Holland, alates 1987) ja Dortmund (Saksamaa, alates 1988).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]