Viimased
| Žanr | draamafilm |
|---|---|
| Režissöör | Veiko Õunpuu |
| Stsenarist |
Heikki Huttu-Hiltunen Eero Tammi Veiko Õunpuu |
| Operaator | Sten-Johan Lill |
| Helilooja | Sven Grünberg |
| Peaosades |
Pääru Oja Laura Birn |
| Monteerija |
Wouter van Luijn Xander Nijsten |
| Kunstnik | Otso Linnalaakso |
| Produtsent |
Katrin Kissa Mark Lwoff Misha Jaari |
| Tootja |
Homeless Bob Production Bufo (Soome) PRPL (Holland) |
| Levitaja | Loco Films |
| Aasta | 2020 |
| Esilinastus | 25.09.2020, Apollo Kino Solaris |
| Kestus | 117 minutit |
| Riik | Eesti |
| Keel | soome |
| Eelarve | 1,5 miljonit eurot[1] |
| IMDb profiil | |
| Sissekanne Eesti filmi andmebaasis | |
"Viimased" on 2020. aasta septembris esilinastunud mängufilm, mis valmis Eesti-Soome ühistööna.
Sisukokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane noor laplane Rupi on kinnine ja oma maailma sulgunud inimene. Poiss, kes ei kuulu kuhugi, aga kes tahaks kuuluda. Ta loodab tundras kaevurina raha kokku ajada, et seejärel kaevandusküla tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipuleeriv ja moraalitu kaevandusboss hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Kui elu kaevanduskülas muutub järjest ohtlikumaks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või moraalireegleid rikkuvatele isiklikele huvidele?
Filmi stsenaarium oli kirjutatud režissöör Veiko Õunpuule mõeldes ning võtted toimusid peamiselt Lapimaal Kolari vallas Rautavaara vanas kullakaevanduses, mis lõpetas tegevuse 1989. aastal. Lisaks filmiti linateost ka Norra tundras ja Eestis.[2] "Viimased" (soomekeelne pealkiri "Viimeinen", ingliskeelne pealkiri "The Last Ones") on sotsiaalkriitilise alatooniga film, mis räägib ääreala inimeste ahnusest ja ignorantsusest, samuti ellujäämisest ja püüdlustest.
Osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Rupi – Pääru Oja
- Riitta – Laura Birn
- Kari Kolehmainen – Tommi Korpela
- Lievonen – Elmer Bäck
- pealik Oula – Sulevi Peltola
- Tatu – Samuli Edelmann
- Mollanen – Tero Jartti
- Kinnunen – Indrek Spungin
- lihunik – Juhan Ulfsak
- pootsman Dieter – Taavi Eelmaa
- roolimees Bohlen – Veiko Õunpuu
ja teised.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2021 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia: aasta film – Veiko Õunpuu; Otso Linnalaakso parima kunstnikutöö preemia; Jaanus Vahtra – parima kostüümikunstniku preemia
- 2021 – Eesti filmi- ja teleauhind (EFTA): parim mängufilm; parim režissöör; parim operaator; parim meesnäitleja – Tommi Korpela
- 2020 – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind
- 2020 – Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF; Tallinn), Balti filmide võistlusprogramm – parim film
- 2020 – Eesti poolt esitatud kandideerima parima võõrkeelse filmi Oscarile (USA)
Auhinnanominatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2021 – EFTA auhinna nominatsioonid: parim montaaž; parim naisnäitleja (Laura Birn); parim meesnäitleja (Pääru Oja); parim helirežissöör; parim helilooja; parim kostüümikunstnik; parim aasta tegija filmis
- 2021 – Soome filmiauhinna JUSSI nominatsioon: Laura Birn – naispeaosa kategoorias; Tommi Korpela – meeskõrvalosa kategoorias[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lapimaal algavad Veiko Õunpuu filmi "Viimased" võtted. kultuur.err.ee, 9.08.2017.
- ↑ Veiko Õunpuul on tänavakakleja karisma. postimees.ee, 28.09.2020.
- ↑ "Viimased". Festivalid ja auhinnad. Eesti filmi andmebaas. vaadatud 3. mai 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Viimased" YouTube, treiler.
- "Viimased" IMDb.
- Katariina Rebane. Eikellegimaal mahajäetud kaevanduses sünnib põhjamaine mõrv ja kättemaks. Eesti Päevaleht, 24. august 2017.
- Katariina Rebane. Pääru Oja: meil kõigil on üks igavene tung, et kusagil mujal on parem. Eesti Päevaleht, 24. august 2017.
- Hendrik Alla. Veiko Õunpuul on tänavakakleja karisma. Postimees, 28. september 2020.
- Tõnu Karjatse. Veiko Õunpuu uue filmi arvustus: Igatsus parema elu järele. Eesti Ekspress, 30. september 2020.