Mine sisu juurde

Mainc

Vikipedii-späi
Mainc
Mainz
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2023) 220,552 ristitud
Pind 97,73 km²
Mainc Mainz
Pämez' Nino Haase
(keväz'ku 2023—,
Nino Hans-Georg Haase)
Telefonkod +49−613
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart (2010)

Mainc (saks.: Mainz [maɪ̯nt͡s]; franc.: Mayence) om lidn Saksanman päivlaskmas. Se om Reinland-Pfal'c-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižiden sodavägiden Mogontiacium-sijaduseks kaks' tuhad vozid tagaz, vl 13 edel m.e.. Sen erased ruinad oma kaičenus tähäsai. Vl 1244 eländpunkt sai lidnan oiktusid.

Vspäi 80 m.e. panihe arhijerejad (episkopad) Mogontiacium:ha, vozil 745−1803 panihe arhiepiskopad Maincha. Vl 1793 (keväz'ku — heinku) lidn oli Maincan Tazovaldkundan pälidnaks, se oli ezmäine demokratine valdkund nügüd'aigaižen Saksanman territorijal.

Mainc om transportmašiništon sauvomižen keskuz da järed mediakeskuz.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub Rein-jogen hural randal, sijadase federacijanman päivnouzmaiženno röunanno, 82..245 m korktusil (89 m ü.m.t. om keskmäine). Matkad Berlinhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 570 km kiruhavtoteil vai 540 km raudtedme. Järed Visbaden-lidn om Reinan vastrandal, Main-jogi lankteb Reinha sen territorijal. «Lidnad-kaks'jaižed» oma lidnaglomeracijan keskuseks 490 tuh. eläjidenke.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +10,1 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (56..58 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (36..38 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan ümbrikod (2010)

Mainc jagase 15 ümbrikoks (saks.: Ortsbezirk), ned alajagasoiš 65 lidnrajonaks (üks'lugu Stadtteil).

Valitas lidnan pämest (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Mainz) kaikel rahvahal kahesaks vodeks. Edeline lidnan pämez' om Mikael' Ebling (Michael Ebling, sulaku 2012 — reduku 2022).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 50 m.e. 16 tuh. ristituid elihe eländpunktas. Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 200 957 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 212 348 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)