Mine sisu juurde

Lauk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib taimeperekonnast; linnuliigi kohta vaata artiklit Lauk (lind), lindude perekonna kohta vaata artiklit Lauk (linnuperekond); perekonnanime kohta artiklit Lauk (perekonnanimi)

Lauk
Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885), Gera, Saksamaa. Murulauk (Allium schoenoprasum) ja harilik sibul (Allium cepa)
Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885), Gera, Saksamaa. Murulauk (Allium schoenoprasum) ja harilik sibul (Allium cepa)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Liilialised Liliaceae
Perekond Lauk Allium
Sünonüümid
  • Cepa Mill

Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast[1]. Mõnes süsteemis arvatakse perekond lauguliste (Alliaceae) sugukonda[2] või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda[3].

On pakutud, et laugud on Uues Maailmas tertsiaarist alates kasvanud.[4]

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Väline süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Lauk kuulub üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi.

Amarülliliste sugukonnas arvatakse lauk alamsugukonna Allioideae ainsasse triibusesse Allieae.

Seesmine süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]
Õitsev karulauk (Allium ursinum)

Laugu perekond on taksonoomiliselt keeruline. Suur osa autoreid on seisukohal, et perekonda kuulub umbes 750 liiki.

Enamik liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Erandiks on Tšiilis kasvav Allium juncifolium, Brasiilias kasvav Allium sellovianum ja Aafrika troopikas kasvav Allium spathaceum.

Sinilauk (Allium carinatum)[5]

Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks.

Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas või silmustega kuni aukudega.

Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused ning kas lamedad 0,3–15 cm laiused või ruljad alla 0,1 cm kuni üle 2 cm paksused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks.

Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi.

Enamikul laukudel on tugev väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest tingitud spetsiifiline "sibulalõhn" ja glükosiidide rohkusest tingitud kibe maitse. Enamiku liikide iseloomulikku lõhna tekitab sibula-, lehe- ja juurerakkude tsütoplasmas esinev lõhnaainete eellane allitsiin, mida taimeosade vigastamise korral katalüüsib vakuoolis paiknev ensüüm allinaas väävlit sisaldavast aminohappest alliinist.

Laukude tugev antibakteriaalne toime tuleneb alliini sisaldusest ning pisaraid esilekutsuvaks aineks on S-propensüülsulfeenhape.

Mõned liigid on tuntud toidu- ja vürtsitaimed, mõned on ilutaimed.

Eestis kasvatatakse mitut lauku köögivilja või ilutaimena.

Laugud on enamasti külmakindlad, kahjuri- ja haiguskindlad ning vähenõudlikud aiataimed.

Saksamaal valiti laugud aasta köögiviljaks 2013/2014.

Eestis pärismaisena kasvavad liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuris kasvatatavad liigid ja hübriidid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Laukude loend

Laugu liikide seas on:

Veebipõhises taksonoomilises andmebaasis Catalogue of Life koosneb laugu perekond järgmistest taimeliikidest[6]:

Alamperekonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Allium subg. Nectaroscordummesilauk
  1. Leht, Malle. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu, EMÜ, Eesti Loodusfoto, lk 326–328.
  2. Lauk andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes (28.02.2017)
  3. Lauk (Allium L.) ITIS andmebaasis www.itis.gov (28.02.2017)
  4. Hylok Jae Choi, J. Hugo Cota-Sánchez, A taxonomic revision of Allium (Alliaceae) Canadian prairie provinces, Botany 88: 787-809 (2010), veebiversioon (tarve 13.08.2015)(inglise keeles)
  5. Johann Georg Sturm. Deutschlands Flora in Abbildungen, 1796, joonis nr 38, Allium carinatum, joonise autor Jacob Sturm.
  6. Roskov Y., Kunze T., Orrell T., Abucay L., Paglinawan L., Culham A., Bailly N., Kirk P., Bourgoin T., Baillargeon G., Decock W., De Wever A., Didžiulis V. (väljaanne) (2014). "Species 2000 & ITIS Catalogue of Life: 2014 Annual Checklist.". Species 2000: Reading, UK.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Saadused